Hirmul on suured silmad ja suur suu. Ta on nagu ahjualune, keda me toidame ja kes sellest jõudsasti kosub. Viirus saab rünnata keha ainult tingimusel, et immuunsüsteem ei tunne teda ära. Tekkinud paanika eduvõti on selles, et sellega tekkinud hirm mõjutab neerupealseid ja neere. Kerkivad üles surmaga seotud mälestused, hirmud, geneetiline mälu. Moodustuv adrenaliin ja kortisoon ei lase ajul rahulikult asja analüüsida vaid söödavad teda sundmõtetega, sunnivad olema pidevas võitle-põgene seisundis. Seega närvisüsteem ja hormonaalsüsteem saavad ja saadavad impulsse, mis häirivad immuunsüsteemi toimimist, kirjutab Irje Karjus.
Immuunsüsteem peab tegelema tekkinud hirmuga ja seega kogu tähelepanu on sellel, mitte tekkinud viiruse või ka võõra bakteri äratundmisel ja likvideerimisel. Seega, kõige olulisem praegu on tõsta oma immuunsüsteemi võimekust ja mitte häirida teda ajus toimuva virrvarriga. Säilitame terve talupojamõistuse.
