Uuringu autorid teostasid vaatlusi Tšiilis asuva La Silla observatooriumi 3,6-meetrise teleskoobi küljes oleva väga suure mõõtmistäpsusega spektrograafiga HARPS. See instrument võimaldab astronoomidel mõõta tähelt tuleva valguse võbelemist, mida põhjustab selle ümber tiirlevate planeetide gravitatsiooniline tõmme.
“Meie värsked HARPSiga tehtud vaatlused näitasid, et umbes 40 protsendi punaste kääbustähtede ümber tiirleb eluks sobivas piirkonnas mõni super-Maa,” märkis rühma juhtinud täheteadlane Xavier Bonfils Prantsusmaa Grenoble’i observatooriumist. “Kuna punased kääbused on nii levinud – neid on Linnuteel umbes 160 miljardit – võib järeldada, et ainuüksi meie galaktikas on selliseid planeete kümneid miljardeid.”
HARPSi rühm jõudis selliste numbriteni pärast seda, kui nad olid uurinud 102 punast kääbust, mis on Päikesest tuhmimad ja jahedamad tähed. Kokku avastasid nad üheksa super-Maad, millest kaks liigub ümber oma tähe eluks sobivas piirkonnas paikneval orbiidil. Super-Maaks loetakse ühe- kuni kümnekordse Maa massiga planeete.
Kõiki vaatlusandmeid, sealhulgas ilma planeetideta tähtede omi, kokku pannes suutsid astronoomid anda hinnangu, kui levinud on punaste kääbuste ümber tiirlevad erinevat tüüpi planeedid. Nende hinnangul esinevad super-Maad eluks sobivas piirkonnas 41 protsendil juhtudel.
Päikese läheduses paiknevate punaste kääbustähtede hulgaga arvestades võib Maast vähem kui 30 valgusaasta kaugusel asuvate tähtede eluks sobivas piirkonnas leiduda võib-olla isegi sadakond super-Maad.
“Punase kääbuse eluks sobiv piirkond, kus on planeedi pinnal vedela vee leidumiseks sobilik temperatuur, asub tähele palju lähemal kui Maa Päikesele,” selgitas Stephane Udry Genfi observatooriumist.
Samas on punased kääbused tuntud protuberantside ehk tähe aine sadade tuhandete kilomeetrite kõrgusele paiskumise poolest, mis ujutab tähe ümber tiirleva planeedi üle röntgen- või ultraviolettkiirgusega, muutes elu esinemise seal vähetõenäoliseks.
Uuring ilmub ajakirjas Astronomy & Astrophysics.
Autor: Jaak-Kristian Sutt
Allikas: www.novaator.ee
