Meditatsiooni olemus ja kuidas aitab see tunnetega toime tulla

Me kulutame igapäevategevustes vähem energiat, kui oleme rahulikud ja lõõgastunud. Vaimset ja füüsilist vastupidavust on ju vaja terveks päevaks. On olemas väga palju erinevaid tehnikaid, mida saab meditatsioonideks nimetada. Kõik tegevused võivad tegelikult olla meditatsioonid, sest meditatsiooniks võib nimetada ka igasugust tööd, mida tehakse teadlikult keskendudes. Kui sa vaatad 5 sekundit keskendunult enda ees olevat pliiatsit, tegeled samuti meditatsiooniga. Meditatsioon võib olla meelerännak ehk rännak oma sisemaailma, mille käigus õpid olema täielikult hetkes ja märkama oma mõtteid, tundeid ja keha.

Sageli mediteerivad inimesed selleks, et iseennast paremini tundma õppida ja end vaimselt arendada; stressiga paremini toime tulla ja saavutada psüühiline tasakaal; omandada parem keskendumisvõime ja kõrgem energiatase; parandada oma intuitsiooni; parandada oma tervist ja tõsta üldist heaolutunnet; tuua rohkem harmooniat, rõõmu ja lähedust suhetesse teiste inimestega. Kui sa reeglipäraselt aeglustad oma ajulainete tööd ning oled selles rahus ja loomingulises vaikuses, tuleb sama rahu ja loominguline aktiivsus ka argipäeva, nii et oled kogu aeg teadlik, mis sinuga parasjagu toimub.

Kui sa pidevalt mediteerid ja saavutad rahuliku ja keskendunud oleku, siis sinu olek mõjutab ka ümbruskonda. Meditatsioonis saab inimene õppida ületama oma sisemisi tõkkeid. Võime õppida ületama pinget põhjustavaid hirme, mis tegelikult põhjustavadki ebaedu ja ebaõnnestumisi.

Mediteerides õpime, kuidas lõdvestuda ning saavutada rahu ja vaimne tugevus. Kui inimene on juba mediteerimisega tegelenud, siis on tal võimalik kiirelt saavutada rahulik seisund igas olukorras, näiteks lihtne hingamisharjutus või väike tasakaaluharjutus võimaldab meil täie tähelepanuga keskenduda parasjagu toimuvale.

Teadlikkus ja kohalolek on kaks märksõna, kuid kui need ununevad, toimib inimene automaatselt ja see annab tagasilööke. Katsetada võiks erinevaid meditatsioonitehnikaid, meditatsioone muusikaga ja hingamisega, visualiseerimist, mantraid, sümboleid, sisendusi, dünaamilist meditatsiooni, nagu seda on tai chi ja qigong.

Alustuseks sobib, kui paned mängima sulle meeldiva harmoonilise muusikapala, sulged silmad ja lõdvestad oma keha, visualiseerid teemadel, mis on hetkel aktuaalsed, ning nii hakkab aju teistmoodi tööle. Selline tegevus aitab kaasa ajurütmide aeglustamisele ja su teadvusseisund muutub. Tavaline kiire mõttesagin vaibub su ajus pikkamisi ja sa saad kontakti sügavamate teadvustasanditega.

Muutunud teadvusseisund on võluvõti meie sisemiste ressursside juurde. See on seisund, milles avanevad uksed nii alateadvuse juurde kui ka kõrgemasse teadvusesse. Sa kohtud iseendaga – oma sisemise vaimse olemusega, mis on suurema elujõu ja energia, intuitsiooni ja loomingulise inspiratsiooni allikaks.

Muusika võib mõjuda erinevalt, olla segu rõõmust ja ängistusest, väljendada kurbust ja ülevoolavat ilu, ootusi, melanhooliat ja ennekõike vaikust. Just muusikas on kõige suurem osakaal vaikusel, sest muusikas on see midagi, mida ei saa väljendada sõnades. Selles on nii palju võimalusi, et iga inimene leiab sellest erinevaid mõjutusi. Öeldakse, et just paus on muusikas eriti oluline. Kui kuulad muusikat, siis jälgi selle rütmi – niiviisi mediteerides õpid ka elus hindama pause ja looma ise oma elurütmi.

Kokkuvõtteks – meditatsioon väga hea suurema teadlikkuse, meelerahu, lõdvestumise, keskendumise, sõbralikkuse jms saavutamise meetod. Kogenud juhendaja kaasabil on võimalik veelgi enam õppida, kuidas siseneda sügavale meelerahuseisunditesse ja kuidas positiivseid emotsioone oma ellu tuua. Alguses ei pruugi mõju kohe ilmne olla, kuid mida aeg edasi, seda enam on sul hea meel, et meditatsioonipraktikaga tegemist tegid.

Terapeut Pille Teearu: Iga mõte on meie isiksuse osa ja tahab tähelepanu