Mediteerimisel näib olevat terve hulk kõige hämmastavamaid neuroloogilisi mõjusid, alates hallolluse mahu muutustest kuni aju “mina”-keskuste tegevuse vähenemise ja erinevate ajupiirkondade ühenduste edenemiseni. Allpool on kirjeldatud viimaste aastate kõige põnevamate teadustööde tulemusi, mis kinnitavad, et meditatsioon tõepoolest aitab muuta sinu kõige olulisema organi töökorraldust.Skeptikud võivad muidugi küsida, et mis kasu on paarist-kolmest muutusest ajus, kui nende kirjeldamisega ei kaasne samaaegselt ka psühholoogiliste mõjude loetelu? Õnneks on selleski temaatikas küllaldaselt tõendusmaterjali uurimuste näol, mis kirjeldavad, kuidas meditatsioon aitab leevendada ärevushäire ja depressiooni subjektiivseid määrasid ning parandada tähelepanuvõimet, keskendumist ja üleüldist psühholoogilist heaolu.Meditatsioon aitab säästa aju selle vananemisprotsessisMöödunud nädalal avaldas UCLA uurimuse, milles oli jõutud järelduseni, et pikaaegsete mediteerijate ajud olid vananemise käigus hoopis paremini säilinud, kui mediteerimisega mittetegelenuil.
- Varia
- 27.06.2017, 08:34
Meditatsioon ja aju: 7 positiivset muutust, mida toob kaasa mediteerimine
Uurimusi meditatsiooni mõjust ajule on koostatud juba pikki aastaid ning viimasel ajal avaldatakse pea iga nädal mõni teadustöö, mis ilmestab mõnd meditatsioonist saadavat hüve. Õigupoolest küll on need hüved teada-tuntud juba iidsetest aegadest peale, kuid lõpuks on õnnestunud neid ka resonantsuuringute (MRI) või elektroentsefalograafia (EEG) abil tõestada.
