Vaenulikkus, kriitiline meel, süütunne ja hirm põhjustavad minu meelest maailmas kõige rohkem muresid. Need neli tunnet põhjustavad kõige suuremaid probleeme nii meie kehades kui eludes. Nende tunnete allikaks on teiste süüdistamine ja enda kogemuste eest vastutuse võtmisest keeldumine. Mõistad, kui vastutame kõige eest oma elus, siis pole ju võimalik kedagi süüdistada. Mis juhtub “seal”, on vaid peegelpilt meie enda sisemistest mõtetest. Ma ei arva, et teiste inimeste halbadele tegudele peaks läbi sõrmede vaatama, kuid meie uskumused tõmbavad meiega halvasti käituvaid inimesi ligi.
Kui tabad end mõttelt: “Mulle tehakse kogu aeg liiga, mind kritiseeritakse, mulle ei olda kunagi toeks, olen teistele jalamatiks,”siis on tegu sinu mõttemalliga. Sinu mõtetes on midagi sellist, mis taoliselt käituvaid inimesi su ellu tõmbab. Kui neist mõtetest loobuda, siis lahkuvad sinuga halvasti käituvad inimesed su elust ja jätkavad kusagil mujal. Sina neid enam ligi ei tõmba.
Minevik on möödas. Me ei saa seda enam muuta. Küllaga saame muuta oma mõtteid mineviku kohta. Nii rumal on karistada ennast praegusel hetkel sellepärast, et keegi kunagi kauges minevikus meile haiget tegi.
Ütlen vaenulike mõtetega inimestele sageli: “Palun hakake vaenulikkusest vabanema juba nüüd, mil see on veel suhteliselt kerge. Ärge jääge ootama, mil teid ähvardab kirurgi noa alla minek või olete surivoodis, kus teil tuleb kõigele lisaks veel paanikaga hakkama saada.” Paanikas olles on äärmiselt keeruline mõtteid tervenemisprotsessile keskendada.
Kõigepealt tuleb aega maha võtta ja hirmust vabaneda. Kui otsustame uskuda, et oleme abitud ohvrid lootusetus olukorras, siis toetab universum meid selles uskumuses ning kõik lähebki vett vedama. Neist rumalatest, iganenud ja negatiivsetest arvamustest, mis meid ei toeta ega anna jõudu, on eluliselt oluline vabaneda.
Minevikust vabanemiseks tuleb olla valmis andestama. Meil tuleb otsustada, et vabaneme minevikust ja anname andeks kõigile, sealhulgas ka iseendale. Võib-olla ei oska me andestada ega tahagi seda teha, kuid juba ainuüksi valmisolek andestada paneb alguse tervenemisprotsessile. Tervenemise puhul on ilmtingimata vajalik, et meie laseme minevikust lahti ja andestame kõigile. “Annan sulle andeks, et sa ei olnud selline, nagu oleksin soovinud. Andestan sulle ja lasen su vabaks.” Selline kinnitus vabastab meid.
Autor: Louise L. Hay
Allikas: Louise L. Hay “Tervenda end ise”, kirjastus Pilgrim
