Kas oled endale öelnud, et „minus küll enam selliseid tundeid ei ole“, „mina küll nii ei käitu, seda valu ma jätkuvalt endas ei kanna“ ja arvad, et oled ammu need kohad lahti lasknud, läbi töötanud, vabastanud. Ja siis ühel päeval, kui elu mängib kätte „põnevad“ situatsioonid ning sa oled hästi kohal, endaga aus ja lubad endal tunda, avastad ja märkad sa, et peidetud riismed ja varjatud tunded on endiselt täitsa olemas. Mõnikord isegi väga tugevad, kirjutab Terje Pällo lehel Holistika.ee.
Hea on neid kohti endas märgata ja vaikselt jälgida selle asemel, et neid eitada, neist lahti püüda saada, neist mööda vaadata või ära peita. Toetav on lubada neil tunnetel, vahel ka valul, teadlikult pinnale tulla, neile emotsioonidele avanemiseks turvaliselt endas ruumi hoida, neid vaadelda ja avastada. See on hea, et erinevad olukorrad ja elusituatsioonid need peenemadki kihid pinnale toovad.
