Selle asemel, et otsida kedagi, kes teid õpetaks ja juhendaks, hakake ise oma kogemusi mõtestama ja mõtteid kuulama. Psüühiline energia on võrdne füüsilise energiaga. See on jõud, mis teadlikuna suunatult võib materiaalset maailma luua. See on olnud kõikide maailma pühakute peamine õpetus – suunata inimeste mõtlemist sissepoole ja analüüsida oma hinge, et leida iseenda tohutu loov jõud. Looja on inimkonda alati aidanud meie enda sees peituva jõu leidmiseks, aga sellegipoolest oleme ennasthävitavad. Kuni me kasutame oma piiritut energiat enda või teiste haavamiseks, ei saa me täiel määral oma potentsiaali avada.
Selleks et vaimselt areneda ja kasvada, peame me suurendama endas valguse hulka. Valgus tõmbab magnetina Jumala valguse poole. Kuid see magnet pole rahutult painav, vaid pehme ja paitav. See on armastus, taevane vesi. Valgus suureneb läbi isetu heateo, läbi alandlikkuse, läbi armastuse. Jumal on andnud meile juba loomise algusest juhendi õnnelikuks ja pidevalt iseenda valguse poole kasvavaks eluks.
Niimoodi vaadatuna saame muuta perspektiivi, kuidas näeme oma probleeme ja raskusi. Jumal ei anna meile rohkem, kui me kanda suudame. See tähendab, et ta näeb meis võimekust kasutada neid raskusi, et leida oma tee tagasi allikani. Et mäletada oma tõelist olemust ja päritolu. Et meenutada, kuidas kõik pärineb ühest vaimust ning maine elu ei ole teekond surmani, vaid teekond ärkamiseni.
Meil on täpselt nii palju, kui me kanda suudame. Mida puhtamad on meie mõtted, seda rohkem valgust me kanname ja seda rohkem rahu meis on. Inimese loomuomane olek on kaastundeseisund. Hakakem veetma päev päeva järel kaastundeseisundis ehk tingimusteta armastuse seisundis nagu on meie loomulik olek. Vaadake, kuidas elu hakkab muutuma. Pange tähele kõike, mis ümberringi on, naeratage absoluutselt igale vastutulijale tänaval, tehke võõrastele inimestele siiraid komplimente. Ärge peljake ega häbenege. Loomulik armastuse ja kaastunde jagamine on tänapäeval inimeste jaoks tihti ebamugav ja piinlik, aga see peaks olema hoopis NAUDING. Võtke julgelt oma lähedal seisvast inimesest kinni, vaadake talle sügavalt silma sisse ja õnnistage teda, kallake ta valgusega üle, soovige talle südamest midagi head! Vaadake, kui palju säravamaks ja õnnelikumaks ta kohe muutub ja oi kui kirkalt lööb veel särama tema energiaväli! Isegi kui ta peab seda algul ebamugavaks, hakkab punastama või kohmetub, siis see on koorik inimese ja jumaliku armastuse vahel. See koorik on tumedate jõudude loodud. Kui inimene teie õnnistusest punastab, näitab see, et tumedad jõud temas on sunnitud taganema ja need peavad lahkuma inimesest. Te puhastate ja tervendate teda halvast.
Ja niimoodi tehes kasvatame me ka iseenda valgust ja areneme valguse poole. Mida rohkem on meis valgust, seda rohkem on meis rahu. Valgus on alati rahu. See on meie päritolu ja algne olemus. Puhtad mõtted = valgus = rahu. Kui oleme rahutud, on meis valguse puudus ja see tähendab, et meie mõtted ei ole piisavalt puhtad. Ärge laske elu mööda voolata, kuna ajate taga suurt vaimsust ja õnne. Unustage see hoopis ära ja keskenduge hetkes siin ja praegu headuse ja helluse jagamisele. Te märkate, et vaimne areng on iseeneslik ja loomulik ja järgneb teile ise, teda ei pea taga ajama. Mitte miski looduses ei kiirusta oma ajast ette, kõik toimub siiski. Suvelilled ei muretse, kas sügis ikka tuleb. Nad lihtsalt õitsevad ning eritavad oma eluandvat õietolmu ning eeterlikke õlisid õhku meie ümber. Me tunneme piinavat igatsust vaimse arengu järele ainult siis, kui seda ei toimu. Ehk me oleme nagu pausi peal ja suurest tahtmisest areneda on meie areng üldse peatunud. Laske minna, laske lahti ja sel hetkel, kui seda teete, algab vaimne teekond.
Allikas: Mari Metsallik “Naiselikkuse saladused”, kirjastus Pilgrim
