1. Seletamatu väsimus – energeetiline häire, mis annab teada, et närvisüsteemi ja keharakkude ainevahetus on häiritud. Inimene vajab rahu, puhkust, head und, liikumist, st uut energiat.
Energiapuudus näitab kudede ja organite madalat pH-d. Vaadake Krebsi tsükli joonist – kui ei ole piisavalt hapnikku, jäävad vesinikku sisaldavad ained sooladena kudedesse ja pH langeb. Mida madalam on pH, seda kiiremini te nii füüsilise kui vaimse pingutuse juures väsite. Juba kolmandale-neljandale korrusele minek paneb teid hingeldama, kuigi haigust ju pole, ka mitte kopsupõletikku, rasket südamehaigust ega kilpnäärmekahjustust, kuid signaal on teile antud, et need haigused võivad tasapisi tekkima hakata.
2. Ülemäärane higistamine – organism otsib võimalusi, et vabaneda happelistest vaheainetest ja liigsetest sooladest. Näiteks higi sisaldab peale soolade ka hulgaliselt süsivesikute ainevahetuse lõpp-produkte piimhapet ja püroviinamarihapet. Rasvhapete ainevahetuse vaheprodukte higis ei leidu. Teie higi lõhnab ebameeldivalt seni, kuni ainevahetus pole normaliseerunud. Nahale ilmuvad lööbeelemendid või muud põletikulised ilmingud. Korrast on ära sisekeskkond, mitte nahk. Nahk püüab neid aineid eritada.
3. Südamepekslemine, rütmihäired ja jõu kadumine – organism püüab südame tööd mobiliseerides intensiivistada vereringet, transportida kudedesse rohkem hapnikku ja viia välja jääkaineid. Väiksemastki pH langusest veres annab süda tavaliselt teada suure pulsisagedusega, vererõhu tõusuga ja ka rütmihäirega.
4. Hingeldus – füüsilise ja vaimse koormuse puhul tekib organismil kohe vajadus keha hapnikuga paremini varustada ja happelist süsinikdioksiidi kudedest välja transportida. See saavutatakse kiirema hingamisega.
5. Peapööritus ja tasakaaluhäire tekivad tänapäeval aina sagedamini ja üha nooremas eas. Selliste tervisehäirete tekkimine on komplitseeritud, sest tasakaalu reguleerijateks organismis on lihaste, kõõluste ja liigeskihnude retseptorid (proprioretseptorid), sisekõrva asendi- ja liikumisretseptorid. Lisaks neile reguleerivad inimese tasakaalu ka nägemisretseptorid, samuti jalataldades ja tuharates leiduvad retseptorid.
Peapööritus ja tasakaaluhäire peegeldavad otseselt organismi häiritud sisekeskkonna olukorda, hapniku halvenenud juurdevoolu kudedesse ja häiret energiatootmisel. Tasakaaluhäire on kompleksne ainevahetushäire ega ole tavaliselt peaaju kasvaja tunnus, nagu arvatakse. Selliste seisundite puhul on osutunud sobivaks raviviisiks vibroakustiline teraapia, sest tasakaaluhäire ei võimalda patsiendil esialgu füüsilist koormust rakendada. Esimesel võimalusel tuleks alustada regulaarse liikumisega, keha mineraalse olukorra korrastamise ja aluselisema vee tarbimisega.
6. Pingepeavalud peegeldavad kroonilist ainevahetuslikku korralagedust. Tavaliselt on pingepeavalu juba ärgates ja kestab kogu päeva. Peavalu põhjust likvideerima asudes hakkab peavalu taanduma alates hommikust. Igal inimesel on pingepeavalu põhjus erinev, kuid kõige sagedamini on selleks psühhoemotsionaalsed pinged, vähene veetarvitamine ja liikumine, mittepiisav toortoidu söömine, vahel ka kõik need kokku. Pingepeavalu esinemise korral on tavaliselt valulikud ka kehalihased, sest happeline keskkond on kogu kehas.
7. Iiveldus, kõrvetised, gaasid ja valu ülakõhus. Iivelduse põhjuseks on alati seedetrakti – mao, kaksteistsõrmiksoole ja soolte limaskestade – happelisem keskkond. Kui esinevad röhatised, siis on bikarbonaatpuhversüsteem veel tegutsemisvõimeline. Kõrvetised ja iiveldus on alarmeeriv olukord, mis eelneb valule ülakõhus. Valu tähendab limaskesta kahjustuse algust, haavandi teket. Stressiolukord soolhappe tootmist ei suurenda, see ilmub makku siis, kui sinna satub toit, ja mida normaalsem on limaskestade pH, seda paremini suudab magu ka valkude lammutamiseks soolhapet toota. Mida õigem sisekeskkond, seda paremini suudab mao limaskest ka ülivajalikku soolhapet toota.
8. Oksendamine ja kõhulahtisus – organism püüab stressoritest tingitud happelisest keskkonnast seedetraktis vabaneda oksendamise ja/või kõhulahtisusega. Sellisel puhul ei pea olema tegemist nakkuse või ka mürgistusega, nagu erinevad ametnikud ajalehtedes sageli kuulutavad. Kuna seedetrakt on avatud süsteem, siis kaitseb oksendamine ja kõhulahtisuse teke limaskesta kahjustumist. See on keha normaalne võime kiiresti vabaneda hapetest või toksiinidest. See on seedetrakti omakaitse.
Samamoodi püüab organism pärast rohket alkoholi tarvitamist oksendamise või kõhulahtisusega taastada normaalset happealuse tasakaalu seedetraktis ning säilitada limaskesta funktsiooni -imendumist.
9. Kõhukinnisus – stressis inimesel on seedetegevus pärsitud, eriti siis, kui keha pole piisavalt hüdreeritud. Lümfiringe häirete tõttu ei suuda organism soolestikku piisavalt puhastada ja suureneb oht sooltevähi tekkeks.
10. Krooniline kõhulahtisus – pikaleveninud stressi peegeldaja. Kui seedetrakti happelisus on liiga suur ja imendumisprotsessid häiritud, tahab seedetrakt suuremaid toiduosakesi väljutada, sest immuunsüsteem ei tunneks neid ära ja ründaks, tekitades ikka ja jälle põletiku.
11. Reflukshaiguse teke – liiga happelises keskkonnas kahjustub mao ja söögitoru vaheline lihas, mis hakkab lekkima, põhjustades toidu tagasivoolu ehk refluksi. Olukord normaliseerub elustiili muutes. Reflukshaigus pole eluaegne haigus, nagu meile püütakse ravimifirmade poolt serveerida.
12. Kuiv köha (pidev köhatamine, nimetatakse ka närviliseks köhaks) – algseks põhjuseks on kuiv ja happeline limaskest, kus hakkavad kiiresti paljunema ka seal normaalselt pesitsevad bakterid või viirused. Kuivus sunnib organismi limatootmist suurendama, et valulikku limaskesta aidata. Köha on kaitsereaktsioon ja seetõttu pole mõtet stressist tingitud kuiva ärritusköha ravida antibiootikumidega. Hakake jooma keharakkudele omast vett ja lima puutub vedelamaks, ärritusköha kaob pikapeale, kuid kahjuks mitte üleöö.
13. Kuiva silma sündroom tekib silma limaskesta liigsest happelisusest ja annab teada pinge prevaleerumisest. Sümpaatilise närvisüsteemi toonuse tõus pidurdab pisaratootmist ja halvendab sarvkesta kaitsevõimet, on oht hallkae tekkeks. Kuiv silm on stressis inimese tunnus, veetustunud ja soolade puuduses keha tunnus. Lihtsaim viis silma hapustunud pisaraid lahjendada on füüsilise aktiivsuse suurendamine, vee joomine, õige toitumine ja pingeallika kõrvaldamine. Aitavad ka silmalihaste harjutused. Silmakuivuse lokaalne ravi silmatilkadega (soolakas vesi) on väheefektiivne. Hormoonide kasutamine ei peaks olema pikaajaline, sest see ei kõrvalda põhjust.
14. Valu – kudede algava kahjustuse tunnus. Valutada saavad valuretseptoreid omavad koed: lihas-närvikude, limaskest, luuümbris, organite juhad, elundeid ümbritsevad kapslid nende venitusel. Luud, kõhred, kõõlused ja ajukude ei valuta, mistõttu on oluline teada, et näiteks osteoporoos pole valulik protsess ja liigesesisesed kahjustused ise on valutud. Ka ajuinfarkt ei tekita valureaktsiooni, kuna ajukoes puuduvad valuretseptorid. Seevastu ajusisesed verejooksud ja kasvajad ajukoes suurendavad survet ajukelmele ja tekitavad ka peavalu. Kuna lihas on valutundlik kude, siis kaasneb südamelihase infarktiga intensiivne valu südamepiirkonnas, mis võib reflektoorselt kanduda ka vasakusse kätte ja õlga, ülakõhtu, alalõuga (harva esineb ka valutuid vorme).
15. Kivide moodustumine – pikaajaline liighappeline keskkond soodustab neerukivide, sapikivide või süljekivide teket ning on oht ka podagra kujunemiseks, mis on kusihappe suure sisaldusega kulgev ainevahetushaigus. Harjumuseks peab saama rohke aluselise vee tarvitamine, liikumine ja õige toitumine. Podagrast paranemine algab samuti ägenemise nähtudega, sest keha hakkab neid soolasid väljutama uriini, naha, limaskestade, sapi ja sülje kaudu, põhjustades esialgu jälle valusid.
16. Kehatemperatuuri tõus kiirendab ainevahetuse parandamiseks südame tööd ja kopsude ventilatsiooni (suureneb hapniku osarõhk kudedes), et halvata haigustekitajate toimet ning need organismist kiiremini eemaldada.
17. Hingamisraskused – happelises keskkonnas kontraheeruvad bronhe ümbritsevad lihased, kuiv limaskest tursub ja tekib vilistav hingamine. Paranemisel ja vee suuremal tarbimisel hakkab suurenema limatootmine ja lima köhitakse välja. Algab paranemine. Bakterite tapmisega ei peaks tegelema, ikka kehakeskkonna kordategemisega.
18. Viljatus – kroonilises stressis ei toimu meestel spermatosoidide taastootmist ja naise tupes toimunud keskkonnamuutused ei võimalda sageli viljastumist.
19. Luuhõrenemise algus – kroonilises stressiolukorras hakkab organism otsima võimalusi, kuidas muuta happelisi kudesid aluselisemaks, ning algab aluseliste mineraalide ja bikarbonaatsoolade väljatõmbamine luudest. Keha karkass hakkab aeglaselt nõrgenema.
20. Põletikukolde teke on otsene märk organismi võitlusest haigustekitaja vastu. Normaalne organism suudab selle võitluse võita alati medikamentoosse ravita ja on oma kaitsevõimet ka sel moel tugevdanud. Näiteks on nohu ninakõrvalkoobaste ja ninalimaskesta põletikuline protsess, mille raviks ei pea kasutama antibiootikume. Ninakõrvalkoobastes küpseb põletikuline limaskest 3.-5. päevaks ning peaks siis hakkama irduma juhul, kui korralikult kõrvalkoopaid loputada ja nuusata. Ravi antibiootikumidega takistab immuunkaitset ning limaskestad ei saa korralikult taastuda. Limaskestade turse ei põhjusta peavalu, kui ninakõrvalkoobastes pole kogu valendikku täitvat eritist või tsüsti. Immunoglobuliinide IgA väikest näitu laboratoorsetel uuringutel haiguse ajal ei peaks hindama kui immuunsüsteemi puudulikkust, vaid kui keha adekvaatset võitlust haigustega. Ninaloputuseks on müügil ninaloputuskannud, mis aitavad vältida lima seiskumist ning kesk- ja sisekõrvapõletike teket.
21. Ärevus – märk, et organism on energeetilises kaoses ja vajab kiiresti abi.
22. Paanikahäire – äärmuslik olukord, mil vallanduvad kõik sümpaatilise närvisüsteemi aktiveerumise ilmingud. Energiatootmine on häiritud ja kudede pH langeb. Paljud keha vastused paanikale – kudede järsk happesuse suurenemine – võivad olla ka eluohtlikud, näiteks mõned südame rütmihäired.
23. Depressioon – laialivalguva kliinilise pildiga seisund, kus võivad esile tõusta nii vaimsed kui ka füüsilised vaevused. Juhtivad sümptomid on alati väsimus, jõuetus, vaimse ja füüsilise jõudluse langus, st energiapuudus. Kehas valitseb ainevahetuslik korratus ja füüsilistele haigustele antakse vaba tee. Meie ajal on reeglina kõiki ülalloetletud organismi kaitsefunktsioone hakatud rutakalt maha suruma – püütakse eirata väsimust, langetada palavikku, lihasevalu tekkel otsitakse abi valuvaigistitest, mitte treeningust, köha ja nohu puhul nõutakse kohest ravi antibiootikumidega, mis nõrgestavad organismi veelgi, liigse higistamise vastu otsitakse abi ravimitest, mitte kehalisest koormusest ja õigest toitumisest, ärevust surutakse maha rahustitega, kuid pikaajalisem ravi nendega viib organismi energeetilises mõttes veelgi sügavamasse kriisi (mitte segada ära antidepressantidega).
Allikas: Riina Raudsik “Eelmäng haigustele”, kirjastus Pilgrim
