Kujutage korraks ette lapse mõttemaailma. Toit ilmub lauale. Peaaegu alati on kapis olemas puhas särk ja püksid. Auto ja autojuht mis viivad sind ühest kohast teise ja tagasi. Vajuta vaid nuppu ning arvuti läheb käima. Vajuta teist nuppu ning televiisorist on võimalik vaadata multifilme. Käid koos ema-isaga poes ja ostad maiustusi. Elu on hea. Elu on odav.
Laste eest kantakse nii palju hoolt, et ei tasu imestada kui nad siis ühel hetkel ei tundu sugugi hindavat kõike seda vaeva mis nende hüvede saamiseks nähtud on. Pole ime, et nad ei mõista kuidas uus jalgratas kohe eelarvesse ei mahu.
Selleks, et anda neile väike ettekujutus päris maailmast võid proovida mängida nendega mängu “Kujutame ette”.
See võiks sobida lastele alates 10. eluaastast.
“Kujutame ette, et sa oled 18 aastane ning elad omaette. Sa töötad poes müüjana ning sa teenid 8000 krooni kuus kätte – see oleks ju päris kena summa ning selle eest saaksid kindlasti kena jalgratta, jah?”
“Aga kuna sa elad nüüd omaette, siis tuleb sul üürida korterit. (Võtke ette mõni kinnisvaraportaal ning vaadake mõni sobiv pakkumine. Kasutame siin näites edasi üürihinda 3500 krooni kuus.) Muidugi peaksid arvestama ka elektri- ja küttekuludega ning muude kommunaalmaksetega kuid jätame selle siinkohal sinnapaika ning oletame, et need on üürihinna sees.”
“Nüüd kui 3500 krooni on läinud, arvutame palju sul võiks kuluda toidule. Teeme asja lihtsaks ning jagame meie praeguse toidueelarve pereliikmete arvuga ja saame sinu toidule kuluva summa. Meie perel kulub toidule 5100 krooni kuus, nii et sinu kulutused toidule oleks 1700 krooni kuus. Selle hulgas pole muuseas restoranisöömaaegu ega kallites kohtades söömas käimist. Lihtsalt koju ostetav toit.”
“Kindlasti tahad sa endale telefoni, et sõpradega suhelda ja võibolla mõnikord harva emale-isale helistada – seega järjekordsed 200 krooni kuus. Kui sa peaksid ka kaabeltelevisiooni vaadata tahtma, siis selle eest võid järjekordsed 200 krooni maha arvestada.”
“Nii, vaatame – sul on järel veel 2400 krooni. Oletame, et sul on olemas auto mille me sulle “pärandame” (me ju ainult “kujutame ette” asju) – aga kütuse eest tuleb sul endal maksta. See võtab järjekordsed 1600 krooni kuus su rahakotist. Autot tuleb ka remontida ja kindlustada. Jaa, elu ongi karm. Niisiis remondi eest tagasihoidlikud 500 krooni kuus ja kindlustus “vahtralehega” sõitjale ütleme 300 krooni kuus. Kulusid on veelgi autoga ja ei hakka rääkima, et halval aastal võivad remondikulud ka oluliselt suuremad olla aga teeme sellise näite lihtsalt.”
“Kõmm! Anna andeks, aga sinu teenitud raha lõppes just otsa. Ja me pole ju heade asjadeni, nagu kino, peod, ilusamad riided ja muu selline veel jõudnudki. Sa võid jalgrattaostu ära unustada, kui sa just ei plaani jalgrattaga tööle vändata. Loomulikult võid sa saada hoopis paremini tasustatud töö ja teenida rohkem aga pea meeles, et ilma selliste rahaliste teadmiste ja eelarvestamata jõuad sa ka suurema palgaga sama tulemuseni välja – hoopis tähtsam on see, et sa tead, kui palju sa teenid ning kui palju sa kulutada saad või tahad ja loomulikult, et sa ei kuluta rohkem kui sa teenid.”
Ilmselt muidugi on Sinu perekonna eelarve suurem kui 8000 krooni, aga kasutagi näites just sinu perest pärit numbreid ning võtke paber ja pliiats kätte ning joonistage üks selline lihtne arvutus lapsega koos paberile. See on hariv ja mõtlemapanev Sinu lapse ja võibolla ka Sinu enda jaoks ning annab lapsele aimu sellest, miks ei ole võimalik esimese idee peale poodi minna jalgratast ostma. Kindlasti peaks sellise näite juures rääkima ka sellest, et raha laenamine ei ole kunagi lahenduseks kui seda eelarvest lihtsalt puudu on.
Parim aeg oma lapse õpetamiseks on kohe, sest märkamatult saab temast täiskasvanu. Ära jäta oma lapsele õpetamata kõige tähtsamaid asju.
Loo autor on Janar Eit
Allikas: www.rahakool.ee
