Makrobiootiline toitumine pole mitte moehaigus, vaid idamaiste printsiipide järgimine

Makrobiootika ei ole empiiriline rahvameditsiin, müstika ega moehaigus, see on idamaa filosoofiliste printsiipide järgimine igapäevaelus ja siin käsitletakse üht osa – toitumisharjumusi, mida on hakanud järgima miljonid inimesed. Sõna “makrobiootika” on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest “makros” – suur, “bios” – elu, mis tähendab pikaealisuse, elu pikendamise tehnikat.

Makrobiootilise dieediga, mis on lihtne ja ökonoomne, valmistate end ette aktiivseks, pikaks eluks. Seda võib rakendada igal ajal, igas kohas, igas vanuses.

Mille poolest erineb siis makrobiootiline toit tavatoidust?

Tüüpiline tavatoit sisaldab rasva kuni 40%. Neist on küllastunud rasvu (liha, muna, juust, või) 24%, taimedest, toiduõlist saadakse 16% küllastumata rasvu.

Loomne valk toidus moodustab 8% (liha, piim, muna, kala), taimne valk 4%. Süsivesikud – 46% on põhiliselt rafineeritud: suhkur, nisuleib, sai, keedised, vähem aedvili.

Makrobiootilises toidus on rasva kõigest 15%: küllastatud 2% (piim, kala), küllastumata rasvhappeid 13% (aedvili, teravili, õli). Valk saadakse kaunviljadest, teraviljadest 8%, piimast, kalast 4%.

Süsivesikutest moodustavad teravili, värske aedvili ja juurvili kuni 73%.

Kõige suuremad muutused makrobiootilises toidus on rasvade ja süsivesikute sisalduses. Täielikult on välja lülitatud suhkur. Muudetud on ka rasvade kvaliteeti ja hulka. Rasv, olgu see küllastatud või küllastamata (taimne), kahjustab organismi, kui rasva on tugevasti praetud. Praetult koos teiste ainetega muutuvad rasvad organismile kahjulikuks. Rasvained peavad olema naturaalsed, liigses kuumuses töötlemata.

Välja on jäetud täielikult liha- ja munavalgud.

Meie kliimavööndis, kus on välja kujunenud neli aastaaega, tuleks pidada kõige optimaalsemaks toiduratsiooni, mis sisaldab:

  • 40-60% täisteraviljasaadusi (rukis, kaer, oder, nisu, tatar, mais, hirss, riis);
  • 25-30% erineval viisil valmistatud aed- ja juurviljatoite;
  • 10-1% kaunvilju (aed- ja põlduba, herned), kala, piimatooteid;
  • 5% suppe.

Lisaks sellele soovitatakse kohalikke puuvilju, pähkleid, seemneid, seeni. Makrobiootilises toidus on eriliselt eelistatud sibul, porgand, peet, naeris, erinevad kapsasordid, salat, rõigas, (must- mädarõigas) ja rohkesti võib tarvitada taimseid maitseaineid.

Ei soovitata liialdada vee ja mahlade joomisega. Söömise ajal on soovitav üldse mitte juua, vaid teha seda pärast söömist.

Allikas: Aili Paju, “Loodusravi”. Maalehe Raamat.

Seotud