Piparmünt ja linaseemned pidid kohe kindlasti olema. Kasvatasime ise lina ning linaseemnetest keedeti leent, seda ei kurnatud ära, joodi jahutatult. Vasikatele anti seda ka, et nad terved oleksid.
Majapidamises pidid alati olema mustikad, pohlad ja jõhvikad. Jõhvikas läheb käiku siis, kui on palavik. Pohlad on tugevdava toimega. Mustikas sobib siis, kui kõht on kinni, ja siis, kui kõht on lahti. Mõlemal juhul.
Väga tugev antiseptik on ka tammekoor. Kui mustikas enam ei aita, siis aitab tammekooretee. Kui kõhulahtisus on juba nii suur, et verd tuleb ka, siis kindlasti ei tohi süüa ja tammekooreteed joo lahjendatult. Sellised asjad olid alati olemas.
Kõrvavalu vastu oli kampriõli, mida nüüd kangesti kardetakse, aga nõks on selles, et ei tohi kõrva tilgutada, vaid õli pannakse vatitüki peale ja see pannakse kõrva sisse, kust ta aurub. Kui kõrvad valutasid, siis tehti veel ka sellist asja, et terved nisu- või rukkiterad aeti panni peal kuumaks, pandi õhukese riide sisse ja see mähis pandi kõrva peale. Väga kuumaks ei tohi ajada, sest muidu tapab tera ära. See vaigistas hästi valu.
Kui käsi või jalg läks umbe, pandi teeleht peale. Kui hakkas juba paras pompoon tulema, siis võeti odrajahu, pandi vette ja kuumutati 60–70 kraadini, keema ei lastud. 10 minutit lasti olla, siis kurnati välja, pandi kahe marlitüki vahele ja see asetati mädapaise peale. Kui see oli 5–6 tundi peal olnud ja siis ära võtsid, oli lumivalgeks imetud see koht, mitte midagi ei olnud seal naha all enam.
Neist talutare terviseturgutajatest on mul siiamaani kasutuses jõhvikad, mustikad ja linaseemned. Neid viimaseid võtan iga päev kuhjaga teelusikatäie koos veega. Eriti vanematele inimestele on linaseemned väga head, need hoiavad seedimise tipp-topp. Ja kolesterool on ka siis normis, sest linaseemnetes on aine, mis alandab kolesterooli [linaseemneõlist toodetakse lausa ateroskleroosivastast ravimit linetooli].
Kasutan ka iisopiteed. Iisop on Eestimaal kõige tugevam looduslik antiseptik, mis aitab tõhusalt mitme häda korral. Iisopiteega peab aga ettevaatlik olema, kuna ta on küllaltki kange ja mürgine. Kui sa ikka järgmisel päeval tunned vastuvõtmatuse tunnet, siis pead seda tunnet kuulama ja järelikult ära rohkem joo. Iisop ja käokulla õisikud peavad ikka majapidamises olema.
Kui maks hakkab tunda andma, õigemini kui silmad hakkavad tunda andma – kipitavad, vesistavad või on muud moodi ebameeldiv –, sest silmad on maksa meeleelundid, siis tuleks teha viiepäevane käokullatee kuur. Tühja kõhu peale hommikul ja õhtul enne sööki klaas käokullateed viis päeva järjest.
Katkend on pärit kirjastuselt Pilgrim ilmunud Mai-Agate Väljataga raamatust „Minu elu ja lugu“.
