Kui vaadata ajas tagasi, siis on ju olnud lausa nõndanimetatud buumid. Ära söö rasvast, see rikub sinu tervist, hoidu sealihapekist nii kaugele eemale, kui sa vähegi saad. Ära söö võid ja mune – see kõik on kahjulik. Ja inimesed ei teagi, mida nad siis sööma peavad, sest ega igas artiklis ei öelda, mida peaksid sööma. Inimene on ära unustanud loomuliku käitumise. Me ei oska oma keha tunnetada ja aru saada, mida keha tegelikult tahab.
Tervislik toitumine ongi eelkõige see, et kuula keha, mida tema tahab. Tahab keha keedetud muna, siis keeda ja söö. Aga kus sa keedad, kui oli kirjutatud, et mune ei tohi süüa, sest seal on nii kole palju kolesterooli ja kui on kole palju kolesterooli, siis vererõhk tõuseb hirmsasti. Aga keegi ei räägi seda, et mitte muna söömisest ei tõuse vererõhk, vaid sinu muretsemisest tõuseb vererõhk.
Mõni inimene peab elu jooksul kümneid dieete ja lõpptulemuseks ütleb, et ükski neist ei teinud seda, mida ta kogu aeg ootas. Tegelikult tuleb kuulata oma keha, sest keha on väga tark, eriti kui oled rohkem kordi siin maa peal sündinud ja kogemuse saanud. Keha teab, mis on hea. Tee seda, mis sulle meeldib – see on õige käitumine.
Mäletate, kui oli see suur rasvabuum? Ei tohi rasvast süüa! Nüüd on teadlased asja edasi uurinud ja ütlevad: meie süda ei saa ilma rasvata toimida. Ja mis me siis teeme iseendaga, kui kuulame kõikide teiste ütlemisi ja ei kuula seda, mida ma tegelikult ise tahan? Kui mina jõudsin selle arusaamiseni, et kuula oma füüsilist keha, mida ta tahab, siis seisin poes lettide vahel ja mõtteliselt ütlesin: „Noh, minu kallis keha, mida sa nüüd siis tahad?“ Hakkasin tunnetusega käima juurviljade ja puuviljade ja kõige muu juures ja esimest korda juhtus nii, et mitte midagi ei olnud osta. Iga asja puhul tekkis sisse ebameeldiv tunne ja jätsingi ostmata. Tulin poest välja ja ainult kaks-kolm asja oli kotis. Nii peeneks ei saa muidugi ka asja ajada – nii sured nälga. Juba kodus enne poodiminekut on vaja enda käest küsida, et mida sa tahad süüa. Näiteks täna tahtsin sooje kaneelisaiu. Kaneel on maitseaine ja järelikult oli mul seda vaja. Maitseained on jagatud organite kaupa. Ühed sobivad hästi südamele, teised maksale ja nii edasi. Maitseained on olulised sellepärast, et nad on nagu markerid – pane nüüd tähele seda.
Söömis- ja alkoholisõltuvus
Inimesel võib olla halb harjumus süüa kõht pungil täis. Kõhtu ei pea pungil täis sööma, sest toit paisub peale sissesöömist ja siis tekibki lõhkiminemise tunne. Peame oskama lõpetada söömise sellel momendil, kui tunneme, et magu hakkab venima. Seda on kohe tunda. Ja nii kui magu hakkab venima, lõpetad söömise.
On täheldatud seda, et inimene, kes teadlikult nälgib, ei lähe paksuks ja tema tervis on parem. Nälgimine siinkohal tähendab seda, et kui söögiaegade vahel tekib näljatunne, siis ei hakka kohe midagi näksima.
Aga kui sinu sees on negatiivsed tunded, siis see ajab sageli sööma. Söömine on nagu asendusaine, et saavutada head enesetunnet. Tegelikult teeb see hoopis väga palju halba: tõstab kolesterooli, rikub organeid ja üldist keha keemilist seisundit. Ja lõppkokkuvõttes lühendab eluiga.
Mungad lõid alkoholi selleks, et tähistada pidulikke hetki, aga mulle tundub, et mõnel inimesel on kogu aeg pidulik hetk. Alkoholisõltuvus hävitab inimese pikkamööda. Nii et kui valid alkoholi abimeheks, siis võta arvesse, et selle küüsi sa sured. Kehal on kombeks võtta tõe pähe seda, mida sa korduvalt teed, ja kui tarbid pidevalt alkoholi, siis ta sunnib seda tegu kordama. Ja kui sul on nõrk iseloom ja tahtejõudu piisavalt ei ole, siis tema teeb sinuga, mida tahab ja sina kaotad oma elu üle kontrolli. Kui füüsiline keha alkoholi tarbimise tagajärjel ära rikutakse, siis ei saa siin enam olla ning kõrgem jõud viib su koju tagasi, sest sinu siinolemisest pole mingit tolku.
Katkend on pärit kirjastuselt Pilgrim ilmunud Mai-Agate Väljataga raamatust „Minu elu ja lugu“.
