Läheme tagasi sinna aega, kus ma veel ei teadnud, mida ma tegema hakkan. Inimesed lihtsalt hakkasid ilmuma minu ellu. Näiteks minu Egiptuse-aegne ema ilmus mu ellu siis, kui mul oli vaja ida meditsiini venekeelset õpperaamatut. Eesti keeles seda ei olnudki. Ja see raamat ilmus minu lauale, kuigi see oli Teaduste Akadeemia raamatukogu salastatud osakonnas, sest kõik need vaimsed asjad ei olnud avalikud.
Keegi kirjutas mulle pisikese kirja, et mine sinna Teaduste Akadeemia raamatukogusse ja anna see kiri sekretäri kätte. Aga ise ära loe. Andsin kirjakese sekretäri kätte, sekretär tõusis püsti, käis kuskil ära, keegi naine tuli tagant ette, võttis selle kirja ja kolmas naine tõi mulle selle raamatu tingimusega, et pean kahe nädala pärast tagasi tooma. Passi pidin tagatiseks sinna jätma. Kaks nädalat istusin öösiti üleval ja kirjutasin selle raamatu endale ümber.
Keegi tuli Kanadast ja tõi materjale, et saaksin õppida mõistma idamaist tervendamise tarkust. Praktilist massaaži tegemist õpetasid kaks Kiievi arsti. Kõik asjad jooksid ise sülle. Ja siis inimene teebki täpselt kõike seda, mis talle sülle jookseb, sellepärast et nii on ette nähtud.
Kõik inimesed, keda eluteel kohtame, on omamoodi õpetajad ja juhendajad. Luule Viilma kohta võin isegi öelda, et ta oli mu parim semu. Meie arusaamad maailmast klappisid suurepäraselt ja me rändasime mööda Eestimaa paiku, vestlesime inimestega ja pidasime loenguid. Kolmandaks kambajõmmiks oli Sirje-nimeline naine, kunstnik ja tugeva inimkeha tunnetamisoskusega. Lisaks oli veel Sirje Gabriel. Tema käis Moskvas ja tõi sealt inimkeha energiate tasakaalustamise aparaadi, mida kasutati kosmonautikas. Aparaadi kasutaja Sirje Gabriel ja Luule Viilma surid sarnaselt. Mõlemal lakkas veri järsku hüübimast ja nad jooksid lihtsalt verest tühjaks – Sirjel oli emakaoperatsioon ja Luule sai vigastada autoavariis. Pole mõtet ohkida, et miks nii vara jne. Universumil on omad plaanid ja inimene ei saa seda muuta, vaid ainult vastu võtta. Need kolm naist on mind tugevalt puudutanud ja ma olen neile tänulik. Tegelikult on asjad nii, et meid puudutavad kõik ja meie puudutame kõiki. Ja olgu puudutus positiivne või negatiivne, tema eesmärk on alati arendada sinu hinge.
Kui sa usaldad kõrgemaid jõude, siis nad ei jäta sind mitte iialgi mitte kuskil hätta, sest nad tahavad, et sa areneksid. Sul on alati kõik olemas, mida sa eluks vajad, ja see teeb elu nii kergeks. Mõnikord mõtlen: issand jumal, mul polegi eesmärki … Aga tegelikult on suur eesmärk – anda seda teadmist teistele edasi.
Katkend on pärit kirjastuselt Pilgrim ilmunud Mai-Agate Väljataga raamatust „Minu elu ja lugu“.
