Loodusväärtusi saab hoida mitmel moel, näiteks inimtegevusele mitmesuguste piirangute seadmisega või vastupidi, teatud hooldustegevusi soodustades. Kuna loodus ja selle toimimine pole kunagi lihtne, siis on mõned piirangud jäänud maaomanikele ebaselgeks ning mõned võivad tunduda koguni mõttetud. Mõnikord on aga hoopis maaomanik ise oma loodusväärtustega hästi kursis ja valmis nende eest seisma, kuid põrkub regulatsiooni või ametkonnaga. Probleemi lahendamiseks vajalik õigusabi aga jääb sageli selle kõrge hinna tõttu kättesaamatuks. Küsimusi võib tekitada näiteks see, kuidas tegutseda, kui hundid on rünnanud kariloomi või rändlinnud on põllule külvatud vilja ära söönud. Aga ka poollooduslike koosluste hooldamisel ning maaomanikel lasuvatest metsandusega või ehitamisega seotud piirangutest on mitmetimõistetavused kerged tekkima.
Keskkonnaõiguse Keskuse juristid aitavad aru saada, kuidas taolistes olukordades õiguslikult hakkama saada. “Ühelt poolt püüame juristidena nõuandlasse pöörduvale inimesele tema õigusi väga lihtsalt ja arusaadavalt selgitada. Teisalt, kui inimesel on plaanis alustada kaitsealal mingi tegevusega, näiteks ehitamise või metsaraiega, ent tal puudub kindlus ja selgus selles, mis on sel kaitsealusel maal lubatud ja mis keelatud, siis saame koos välja selgitada, millised on konkreetsel maal kehtivad piirangud, ning mõelda ja soovitada, kas ja kuidas oleks planeeritavat tegevust võimalik ellu viia selliselt, et nii looduskeskkond kui ka inimeste heaolu oleksid hoitud,” selgitas Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Siim Vahtrus.
Lisaks juriidilisele abile, saab läbi nõuandla küsida Eestimaa Looduse Fondilt looduskaitselist abi. ELFi keskkonnakaitse ekspert Silvia Lotman nentis, et looduskaitse on keeruline ja mitmetahuline. “Sageli inimesed ei tea, kuidas ja mida nad enda maal teha saavad – näiteks, kas on mõistlik igal pool autoga sõita, puid langetada või maaparanduslikke töid teha. Neile inimestele on vaja abi ja nõu pakkuda kasvõi selleks, et ei võetaks puid maha pesitsuskohas ega -ajal. Niimoodi saavad inimesed looduses tegutseda teadlikult,” selgitas ta ning avaldas lootust, et see aitab vähendada arusaamatusi, mida looduskaitselised piirangud võivad põhjustada.
Looduskaitse nõuandlasse oodatakse pöördumisi neilt, kes puutuvad kokku looduskaitsealadega ja neile seatud piirangutega. Nendeks võivad olla näiteks maaomanikud, kohalikud omavalitsused ja maahooldajad. Virtuaalsesse nõuandlasse pääseb siit.
Looduskaitse nõuandla on osa Euroopa Komisjoni LIFE programmi rahastatavast projektist NaturallyEst-LIFE, mis keskendub kommunikatsioonile ja konfliktide lahendamisele Natura 2000 võrgustiku aladel.
Lisainfo:
Siim Vahtrus, Keskkonnaõiguse Keskuse jurist
5568 3880
Silvia Lotman, Eestimaa Looduse Fondi looduskaitse ekspert – projektijuht
526 2013
Allikas: Elfond.ee
