Mõte maakera kliima parandamisest muutub järjest populaarsemaks, näitas Põhja-Ameerikas ja Suurbritannias läbi viidud arvamusküsitlus.
Kliima soojenemisest räägitakse pidevalt, kuid kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris sellest ei vähene. Teoreetikud on pakkunud välja erinevaid fantaasiarikkaid lahendusi, näiteks pihustada atmosfääri väävliosakesi, ehitadakosmosesse hiidpeeglid, mis päikesekiirgust tagasi peegeldaksid või tekitada hoopis maailmamere kohale paks pilvekiht.
Mõtteviis leiab üha rohkem pooldajaid. Inglise keeles tuntakse seda geoengineeringu nime all, eestlased kasutavad mõistet planeediparandus.
Londoni ülikooli kolledž korraldas koostöös mitme Kanada ja USA ülikooliga internetipõhise küsitluse, kus selgitati, kuidas tavalised inimesed suhtuvad päikesekiirguse hulga kontrollimist puudutavatesse uuringutesse. Küsitlus oli sel teemal esmakordne, selles osales üle kolme tuhande inimese.
72 protsenti vastanutest nõustus sellega, et nad toetavad uuringuid, kuidas viia atmosfääri väävlit, et suurendada Maalt tagasi peegelduva päikesekiirguse hulka. Sel moel loodetakse pidurdada kasvuhoonegaaside tõttu tekkivat kliima soojenemist.
Uurimuse autori Ashley Merceri sõnul oli kõrge toetus nii radikaalsele meetodile üllatav. Samuti selgus, et inimeste teadlikkus planeediparandusest on ootamatult kõrge. Rohkem kui pooled vastanutest suutsid kasutada korrektseid termineid ja teadsid nende tähendust.
Siiski jäi lahtiseks, kui kaugele on tavakodanik nõus minema äärmuslike uuringute toetamiseks.
Näiteks võivad inimesed suhtuda hästi kõikvõimalikesse arvutisimulatsioonidesse, kuid ei anna oma heakskiitu reaalselt läbiviidavatele katsele. Mercer loodab neid piire täpsustada järgnevate küsitluste abil.
Kliimaparanduse-vastane vähemus ei lähtunud mitte poliitilistest vaadetest vaid pigem eetilisest vaatenurgast. Levinud põhjenduseks oli see, et inimene ei tohiks Maaga manipuleerida.
“Arvatakse, et planeediparandusele seisavad vastu keskkonnaaktivistid, kuid meie tulemused seda ei kinnita. Nii toetajate kui vastaste hulgas on väga erinevate poliitiliste vaadetega inimesi,” ütles uurimuse autor David Keith.
Uurimus ilmus ajakirjas Environmental Research Letters.
Artikli autor Piret Pappel, www.novaator.ee
