See on samaväärne olukorraga, kus igal minutil tühjendaks üks prügiauto oma sisu veekogudesse. Kui me midagi ette ei võta, suureneb see number 2030ndaks aastaks kahele autole minutis. 2050ndaks aastaks on tulemus juba neli prügiautot minutis. Selles tempos liikudes oleks maailmameres rohkem plastikut kui kalu.
Tüüpilist majapidamist kroonib plastmass. Kapid, riiulid ja sahtlid on seda pungil; samuti on tualettruum, pesukorv ja laste mänguasjakastid üleni plastikut täis. Tänapäeva elus on plastik praktiliselt igal pool, kuhu me vaatame. Plastikust on meie hambaharjad, veepudelid, kõrred joogis, aiamööbel, kodumasinad, kontoritarbed ja isegi rõivad. See on nii laialt levinud, et raske on kujutada ette elu ilma plastmassita.
Plastiku tootmise tõus on olnud kiire. 1964. aastal toodeti 15 miljonit tonni plastmassi aastas. 2014. aastal toodeti juba 311 miljonit tonni. Praeguse tempoga jätkates kahekordistuks see number järgmise 20 aasta jooksul. Ookeaneid reostava plastiku väärtus on ligikaudu 120 000 000$, mis otseses mõttes ühiskonnast välja voolab.
Kusjuures enamik nendest pakenditest on olnud vaid ühekordse kasutusega ning seejärel sattunud maailmamerre. Üleüldse ei jõua üle 32% plastikust kunagi kogumispunktidesse, vaid rändab otsejoones veekogudesse.
Sind ei huvita numbrid ega statistika?
Kahjuks peavad meres pesitsevaid olendeid huvitama sinu šampoonipudelid, jäätisepaberid ja mikroplastikut sisaldavad pesugeelid. Viimased moodustavad massiivsetest Vaikse ookeani prügisaartest kõige suurema osa: julgelt üle 90% sealsest prügist moodustab pisiplast, mis on kuni 5mm diameetriga. Arvad, et hambapastas olevad graanulid kuidagi meie elukeskkonda ei mõjuta? Arva uuesti.
Selleks, et maailmamerd reostada, ei ole vaja ise prügikotte laintesse tühjendamas käia: piisab vaid sellest, kui viskad jäätisepaberi metsa vahele või tellid prügiveo teenust kahtlastelt pakkujatelt.
Vastutustunne keskkonna ja maailmamere ees nõuab palju sisukamat lähenemist kui enamik aktiivselt praktiseerivad. Mereloomade hävitamine on lubamatu ja nõuab, et igaüks meist tegutsema hakkaks!
Kes on see müütiline olend, kes meie merepõhjad puhtaks peaks tegema, kui me ise selle eest hoolt ei kanna?
Loobu ühekordse plastiku tarbimisest, jäta mikroplastikuga tooted poelettidele ja hakka prügi sorteerima – juba täna!
Allikas: Prügi tapab mereelustikku
Uurimus: 90% merelindude kehas leidub plastijäänuseid
Kuidas plastmass sinu kehasse satub?
Taaskasutus – 10 lihtsat nippi plastikjäätmete vähendamiseks
2016. aasta kõige hullemad inimsüül tekkinud katastroofid, millest sa arvatavasti isegi kuulnud pole
