Kui te satute mõnda suurde rahvusvahelisse lennujaama ja jälgite seal ringi sebivaid inimesi, siis need maailma eri paigust tulnud ei pruugi olla teile üldse nii võõrad.
Teie ja vabalt valitud maakera elaniku vahel kehtib reegel: teie sõbra sõber tunneb selle juhuslikult valitud inimese sõbra sõpra. Vähemalt kehtib see keskmiste suhtluskeskkonna Facebook kasutajate kohta.
Itaalia Milano ülikooli ja suhtlusvõrgu Facebook juures töötavad teadlased avaldasid äsja kaks uuringut, milles näitavad, et väikese maailma teooria peab paika, ainult maailm on vahepeal veel väiksemaks muutunud.
1960ndatel tegi Ameerika sotsiaalpsühholoog Stanley Milgram kuulsad eksperimendid, milles tõestas, et kahe juhuslikult valitud ameeriklase vahel kontakti loomiseks on vaja keskmiselt kuut inimest.
Toona ei olnud olemas veel internetti ning eksperimente tehti postkaartidega. Juhuslikult valitud inimestel Nebraskast ja Kansasest paluti saata postkaart Ameerika idarannikule, Bostonis elavale börsimaaklerile. Maakleri aadressi polnud antud, kuid kirjas oli palve saata kiri edasi kellelegi, keda saatja arvab elavat Bostonis adressaadi lähedal. Ilmnes, et juhuslikult valitud ameeriklaste vahel tegi kaart enne kohalejõudmist viis hüpet, ehk käis läbi keskmisel kuue inimese käest.
Kaugel Siberis elava venelase ja Peruu mägiküla elaniku omavahelise seose võib olla vaid neli inimest. Eeldusel, et kõik nad on Facebooki kasutajad, väidavad teadlased. Näite puhul tuleb siiski tähele panna, et Venemaal on Facebook üsna väikese kasutajaskonnaga, 4,9 miljonit venemaalast on end selles võrgus registreerinud. Rootslasi on Facebookis umbes samas suurusjärgus.
Kui Milgramil oli kaardisaatjaid veidi alla 300, siis selles uuringus olid vaatluse all 721 miljonit Facebooki kasutajat, ehk kümnendik maakera elanikkonnast. Nende inimeste vahel eksisteerib sotsiaalvõrgustikus 69 miljardit kontakti. Uuringus kasutati Itaalia teadlaste loodud algoritme, mille abil püüti arvutada keskmine vähim kontaktide arv kahe vabalt valitud inimese vahel.
Kogu Facebookis oli see näitaja keskmiselt 4,74 inimest. USAs, kus Facebooki kasutab pool elanikkonnast oli eraldatuse aste 4,37. Rootsi või Itaalia puhul on eraldatuse aste vaid kolm sammu, Eesti puhul ilmselt veelgi väiksem.
Uuringu järgi olid 99,6 % inimestest omavahel ühendatavad viie sammuga. 92 % nelja sammuga. Facebooki kasvuga seoses on inimesed maailmas muutunud omavahel rohkem seotuks.
Facebooki puhul on küsimus muidugi selles, keda peetakse sõbraks. Microsoft uuris suhtluskeskkonna MSN põhjal 2008. aastal, vaadeldes ainult neid, kes tõepoolest omavahel sõnumeid vahetasid. Selle uuringu järgi oli eraldatus 6,6 astet.
Kuigi maailm on üksteisele silmapaistvalt lähenenud, sõbrunevad inimesed pigem siiski omaealiste ja samast riigist pärit inimestega. 84 protsenti Facebooki kontaktidest oli samadest riikidest pärit inimeste vahel. Isegi 60-aastaste näoraamatu kasutajate sõpruskonnas annavad tooni omaealised, ehk 60-aastased.
Ainult kümnendik Facebooki kasutajatest omab vähem kui kümmet sõpra. Viiendikul on alla 25 sõbra. Pooltel kasutajatest on üle saja sõbra. Keskmiselt on ühel kasutajal 190 sõpra.
Artikli autor Villu Päärt, www.novaator.ee
