Pika küünega, üheksa sentimeetri pikkune ja jämedaimas kohas ligi 2,5 sentimeetri paksune mumifitseeritud reliikvia on aastakümneid unustatuna Londonis kuningliku arstiteaduste kolledži juures tegutseva William Hunteri nimelise muuseumi kollektsioonis tolmu kogunud, vahendab Discovery News.
Eksemplar pälvis teadlaste tähelepanu 2008. aastal, kui kuraatorid hakkasid kataloogima kollektsiooni, mille muuseumile oli pärandanud esikloomaliste uurija William Charles Osman Hill. Esemete hulgas, mis seondusid Hilli huviga krüptozooloogia (parateadusharu, mis tegeleb selliste loomade uurimisega, kelle olemasolu pole kinnitust leidnud) vastu, leidus ka karp sildiga, mille polnud kirjutatud muud kui „jeti sõrm”.
Karbi sisse lisatud dokumentides seisis, et sõrme eemaldas Nepalis Pangboche templis hoitava jeti kämbla küljest mägironija Peter Byrne.
„Avastasin, et Byrne on praegu 85 aasta vanune ja elab Ühendriikides,” selgitas Matthew Hill, BBC ajakirjanik, kellele mullu anti voli salapärast sõrme uurida ja selleteemaline dokumentaalfilm vändata.
1958. aastal Himaalaja mägedesse legendaarse olendi olemasolu kohta tõendeid koguma läkitatud ekspeditsiooni liikmena peatus Byrne Pangboche templis, kus talle räägiti jeti käest, mida oli pühakojas pikki aastaid talletatud.
„See nägi välja nagu suur inimkäsi, mida kattis koorikuna must, murenenud nahk. Reliikvia oli templis põlevate küünalde ja õlilampide tõttu väga õline. Sõrmed olid konksus,” rääkis Byrne BBC reporterile.
Aasta pärast naasis Byrne kloostrisse ja sõlmis munkadega kokkuleppe, et võib käelt eemaldada ainult ühe sõrme. Byrne’i kinnitusel asendati väidetav lumeinimese-sõrm inimsõrmega, mille hankis professor Osmond Hill, kes sai selle W. Hunteri nimelisele muuseumi kogusse kuulunud inimkämbla küljest.
Reliikvia smugeldati Nepalist välja Hollywoodi kinotähe James Sewarti kaasabil, kes puhkas parajasti koos abikaasa Gloriaga Calcuttas. Gloria pesukohvrisse peidetud sõrm jõudiski viimaks Londoni teadlasteni. Professor Hill kuulutas, et see pidi olema kuulnud varajasele inimlasele.
Edinburgh’s tegutseva Šotimaa zooloogialiidu vahenditega läbi viidud DNA-analüüs tõestas aga, et Hill eksis. „Leidsime inimese DNA-d,” nentis Edinburghi loomaaia geneetikaekspert Rob Ogden. „See polnud eriti üllatav, ent mõistagi valmistas väikese pettumuse, et avastatud polnud midagi täiesti uut. Aga me eeldasime, et leiame inimese, ja leidsimegi.”
Allikas
www.forte.ee
