Lugeja arvamuslugu: Huntide kohta levitatakse valeinfot

Eesti Jahimeeste Selts vahendas kaheldavat infot, mida levitasid ka mitmed meediaväljaanded. Esimene info oli, et Rootsis on 460 hunti. Tegelikult on heal juhul 400, sest 6 karja kütiti talvel ära ja seda ei ole arvesse võetud. Rootsis hinnatakse arvukust perioodil 1. oktoober kuni 31. märts. Seega isegi kui 6 karja talvel maha lastakse ja nende jäljed loendatakse siis neid arvestusest maha ei võeta.

Samuti oli Eesti Jahimeeste Seltsi poolt levitatud infos ekslik, et avalik arvamus on hundi vastu. Tegelikult näitavad mitmed Rootsis tehtud 2021. ja 2018. aastal tehtud uuringud ja küsitlused, et ülekaalukalt inimesed toetavad hunti ja nende suhtumine neisse on positiivne.

Rootsis korrutatakse iga teadaolev pesakond numbriga 10. Eestis samuti, kuid tegemist ei ole usaldusväärse meetodiga, mille kohta on ka teaduslikult tasemel infot. Igal aastal tuleb hinnata uuesti igat olukorda ja reaalne piirkonna keskmine number võib muutuda. Näiteks võib selleks numbriks olla hoopis 7 või 5. Et täpsemalt teada, tuleks selleks läbi viia uuringuid, aga neid Eestis kahjuks ei tehta regulaarselt või üldse mitte. Ainuke info tuleb jahimeestelt, kes edastavad kogutud andmed Keskkonnaagentuuri. Ei mingeid teaduslikke seireid huvigrupi väliselt või DNA analüüse, kas kogutud väljaheidetelt või kütitud loomadelt. Eesti kopeerib Soome- Rootsi loendusmeetodeid, kuid jätab ära mitmed olulised nüansid, mida kirjeldasin. Soomes ja Rootsis kasutatakse DNA analüüse regulaarselt arvukuse määramisel. Seega on vale võrrelda Eesti süsteemi nendega.

Kui liik on ohustatud ehk ebasoodsas seisundis siis tuleb juhinduda ettevaatusprintsiibist, mida nõuab ka loodusdirektiiv.

Minu mitme aasta praktika hundipesakondi jälgides näitab, et pesakonnad on tihti vaid 3-5 liikmelised ja üksikuid hunte väga ka ei liigu. Eestis on karjad nii väikesed, et huntidest on defitsiit. Hundikarja tugevuse määrab nende arv. Koos on nad tugevamad, kuid loomulikult kõik kokku ei sobi. Propageeritud on väidet, et hundid paljunevad hästi ja juurdekasv on hea. Jah, õige, aga rääkimata jäetakse, et pooled kui mitte kõik hundikutsikad ei ela isegi aastaseks.

Rootsis on hundid väga hästi geneetiliselt uuritud ja on tulnud välja, et enamus hunte on omavahel sugulased ning kui pikaajaliselt arvukus kasvama ei hakka ohustab neid välja suremine geenirikete tõttu.

Eestis ei ole antud uuringuid piisavalt tehtud ja me ei tea, kas Eesti hunte võib ohustada inbriiding, hübrisisatsioon koertega jne. Inbriidingust Skandinaavia näitel kirjutasin siin:

looduskaitseseadusi enese rahustuseks, näitamaks, et me ikka hoolime ja hoiame loodust. Reaalsuses pigem neist vaadatakse mööda ja tehakse teaduse nime all kavasid, mis peaksid hunte kaitsma, kuid tegelikult õigustavad nende küttimist.

NB ! Kui on huvi tutvuda mainitud küsitluste, uuringutega, teadustöödega jne, saan need huvi korral saata tutvumiseks.

Autor: Eleri Lopp

MTÜ Eesti Suurkiskjad

Seotud