Kas mäletate Paulo Coehlo raamatut „Alkeemik“? Selle mõistuloo peategelane pidi rändama kaugele teise ilma otsa, et saada aru, kuhu varandus maetud on: tema enda koduaeda. Võib öelda, et paljud meist, eestlastest, on läbi tegemas samasugust rännakut, avastamas aardeid iseenda juurte juurest.
„Savusanna sõsarad“ režissöör Anna Hintski on ütelnud, et tabas sügavama arusaamise sauna maagiast hoopis põlisameeriklaste higitelgis. Mitmed meist on alustanud tutvust põlisrahvaste traditsioonidega kaugete Tiibeti, India ja Põhja-Ameerika õpetajate kaudu, alles hiljem taibates, et koduse maavanaema käest kuuldud õpetused kuuluvad täpselt samasse võrgustikku. Ilmselt on vajadus maailma ja elu lahtimõtestamise ja toetava raamistiku osas paljudel, kuid meie Eesti traditsioon tundub ehk kohati liiga hajus, mis siin salata, ehk ka liiga vähe maagiline, maavillane.
