„Lõuna nõsõs!“ ehk sellest, miks on meile vaja põlisrahvaste uhkust

Kas mäletate Paulo Coehlo raamatut „Alkeemik“? Selle mõistuloo peategelane pidi rändama kaugele teise ilma otsa, et saada aru, kuhu varandus maetud on: tema enda koduaeda. Võib öelda, et paljud meist, eestlastest, on läbi tegemas samasugust rännakut, avastamas aardeid iseenda juurte juurest.

„Savusanna sõsarad“ režissöör Anna Hintski on ütelnud, et tabas sügavama arusaamise sauna maagiast hoopis põlisameeriklaste higitelgis. Mitmed meist on alustanud tutvust põlisrahvaste traditsioonidega kaugete Tiibeti, India ja Põhja-Ameerika õpetajate kaudu, alles hiljem taibates, et koduse maavanaema käest kuuldud õpetused kuuluvad täpselt samasse võrgustikku. Ilmselt on vajadus maailma ja elu lahtimõtestamise ja toetava raamistiku osas paljudel, kuid meie Eesti traditsioon tundub ehk kohati liiga hajus, mis siin salata, ehk ka liiga vähe maagiline, maavillane.

Hakka Alkeemia klubi liikmeks luues endale konto!

Isikliku kontoga on sinu privileegid:

  • - Ligipääs artiklitele ja podcastidele
  • - Info ürituste kohta sündmuste kalendris
  • - Võimalus jagada infot oma sündmuste kohta
  • - Võimekus märkida artikleid loetuks jpm.

Mine registreerima

Hakates Alkeemia klubi liikmeks nõustud meie kasutajatingimuste, privaatsuspoliitikaga ja Alkeemia uudiskirjadega.

Seotud