Inimene, kes ennast ohverdab ja maha salgab, arvab tihti, et ta on isetu ja hea. Tegelikkuses on selline inimene hoopis iseloomutu ja nõrk, kes väldib igal võimalikul viisil teiste pahandamist, et teda ikka edasi hinnataks. Ennast teisejärguliseks seades ollakse enese jaoks mittekeegi, aga tahetakse kõigi teiste jaoks olla keegi, sest oma identiteeti ollakse harjunud väärtustama ainult läbi teiste heakskiidu.
Mõni aeg tagasi oli mul au kuulata ühe suurfirma juhi kõne, milles ülistati ennastsalgavaid inimesi töö nimel. Mõte kõlas nagu kolmes musketäris: “Kõik firma eest ja firma…” – khm, see teine pool jäi tulemata, aga võis õhust lugeda, et firma ikka ja ainult iseenda eest.Kallid inimesed, lõpetage see illusioonides elamine, et kui sa teed ennastsalgavalt palju tööd, siis oled sa tugev tegija ja tubli töötaja. Vastupidi.
