Looduslikud pühapaigad Eesti maastikus ja kultuuris

Ajaloolised looduslikud pühapaigad – hiied, pühad puud, allikad, ohvrikivid, ohvriaiad, ristipuud jm – on Eesti rahva ajaloo ja kultuuri oluline osa. Olles läbi sajandite ilmestanud meie looduskeskkonda ja kultuuriruumi, moodustavad nad ainulaadse mälestiste rühma, milles väljenduv mitmekihiline ja keerukas kultuuripärand sisaldab nii looduslikke kui ka materiaalse ja vaimse kultuuri tahke, ajaloolisi, arheoloogilisi, usundilisi, folkloorseid, etnoloogilisi ja keskkondlikke väärtusi. Tegemist on meie vana pärimuskultuuri olulise ja olemusliku nähtusega, mis on aastasadade kestel inimesi väga mitmekülgselt mõjutanud.

Eesti looduslikud pühapaigad kujutavad endast laiemal taustal silmapaistvalt erilist ja haruldast nähtust, sest õhtumaises kristlikus Euroopas on samalaadsed pühapaigad ja nendega seotud kultuuritraditsioon enamasti hääbunud.

Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskuse juhataja Ahto Kaasik on pannud kokku põhjaliku ülevaate looduslike pühapaikade rüüstamisest Eestis, mille esmakordselt avalikkuse ette toome, et avalikkust olukorra tõsidusest teavitada.

Loe lähemalt: hiis, Saaremaal asuv Panga pank, Maardu hiis, Kehila hiis Saaremaal, Jägala küla Pärnamäe hiis, Lehmja tammik, Haanja küla Vällamägi, Tammealuse hiis jt

Pühad kivid: Toomemäe ohvrikivi, Aulepa hiiekivi, Ruila küla Ukukivi, Kiviloo Nõiakivi jt

Pühad puud: Tamme-Lauri tamm, Ilumäe hiieniinepuu, Ülendi püha lõhmus (teda on isegi jumalaks kutsutud) jt

Pühad allikad: Saula küla pühad siniallikad Harjumaal, Ema-läte Taevaskojas jt

Pühad veekogud: Pühajärv, Kaali järv, Võhandu jõgi, Virumaal asuv Pühajõgi jt

Hiied ja teised looduslikud pühapaigad on meie rahva vanimad kogukondlikud kaitsealad. Ühtlasi on tegemist kõige põlisema säilinud pärandkultuuriga.

Pühapaikadega seotud head tavad

Meie esivanemad on teadnud ja õpetanud igale uuele põlvkonnale, et pühast paigast ei või oksagi murda ega lehekest ära viia. Teati kindlalt sedagi, et neid, kes tavadest ei hooli, neid ja nende lähedasi tabab suure tõenäosusega ränk õnnetus. Meie suulise pärimuse kogudes on sadu ja sadu näited selle kohta, kui peale pühapaiga hävitamist või rüvetamist on need inimesed saanud karistada. Pühade puude okste murdmise, raiumise ja pühade kivide lõhkumise pärast on peatselt kaotanud oma vara, jäänud vigaseks võisurnud nii pastorid, köstrid, kupjad, talunikud kui ärimehed.

– Hiite ja teiste pühapaikade puhul peab lähtuma põhimõttest, et loodus peab saama seal vabalt omatahtsi olla ja areneda. Inimene ei tohi sinna sekkuda.

– Seal ei raiuta puid, ei korjata lilli ega marju.

– Seal ei karjatata loomi, ei peeta jahti ega püüta kalu.

– Seal ei rahuldata oma isiklikke vajadusi.

– Pühapaika minnes tuleks käia enne saunas või duši all ja panna selga puhtad riided.

Looduslikud pühapaigad on jätkuvalt elavas kasutuses

Sajad pühapaigad ja ristipuud on jätkuvalt elavas kasutuses. Pühapaigad on otseses seoses meie rahva eluringi oluliste tähistega. Pühades paikades käiakse pulmale õnnistust saamas, lapsele nime panemas, surnule viimast vett võtmas või puule risti lõikamas. Pühapaigad on seotud meie rahvakalendritähtpäevade tähistamisega. Pühades paikades käiakse palvetamas, andi viimas, hingele kosutust saamas, ravimas, lapseõnne saamas või lihtsalt nõu pidamas.

Suuresti just nõukogude okupatsiooni tõttu, kui ajaloolised pühapaigad olid keelatud ja neist ei räägitud, kadusid paljud neist meie rahva igapäevasest mälust. Tänaseks on inimeste soov ja vajadus neid paiku avastada ja kasutada suurel määral tõusnud. Seda kinnitavad pühapaikadesse jäetavad annid ja avaliku küsitluse uuringud.

Hiite Maja SA tellimisel viis OÜ Faktum & Ariko 2011, 2012 ja 2014.a läbi avaliku küsitluse uuringud, saamaks teada inimeste suhtumist, tähtsust ja ootusi seoses looduslike pühapaikadega.

– 74 % vastanutest ütles, et riik ja KOV-d peaksid hiite ja teiste looduslike pühapaikade hoidmisse panustama samavõrra kui kirikute säilimisse.

– 80% vastanutest ütles, et hiite ja looduslike pühapaikade kaitsmine on tähtis või väga tähtis.

– 86% ütles, et riik peab tagama pühapaikade säilimise.

Peamised probleemid pühapaikade kaitsmisel

– Avalikkus ei tea, kus pühapaigad asuvad – 39%.

– Pühapaigad jäävad majandustegevusele ja ärihuvidele jalgu – 38%

Looduslikke pühapaikasid külastasid

– 31% vähemalt kord aastas.

– 70% kord mõne aasta tagant.

– 70% külastanuks pühapaiku rohkem, kui teave nende kohta oleks paremini teada.

Lisaks tuli uuringus välja, et eriliselt tähtis pühapaik on igal viiendal Eesti elanikul.

Ülalolevad materjalid on valminud koostöös Hiite Maja SA ja MTÜ Maavalla Kojaga.

Allikas: Keskkonnaameti üleskutse: hoia raierahu 15.03-31.07

Ahto Kaasik: Hiied – võõras mure? Poliitikutele kahjuks küll

Esimesed karud on talveunest ärganud! Kuidas käituda kui kohtad metsas mõmmikut?