Kuigi väljas peaks olema talv, on loodus täis kevade märke. Tihased laulavad talve kohta harjumatult kevadiselt ning paljud taimed näitavad esimesi õienuppe. Metsloomad elavad siiski oma seesmise, bioloogilise kella rütmis, mis tähendab, et need, kes peaks magama, magavad ja ülejäänud saavad nautida tavapärasest kergemat elu, vahendab Novaator.err.ee.
Bioloog Maris Kivistik nagu paljud teisedki maainimesed kurdavad, et tänavu on hiiri ja rotte rohkem kui tavaliselt. Pehme talvega ei julge Kivistik seda siiski seostada.
“Aga ju on siis tänavu selline soodus aasta, et hiired liiguvad rohkem ringi ja otsivad süüa seal, kus ripakil on,” rääkis ta “Aktuaalsele kaamerale”.
Võrumaa jahimeeste esindaja Mati Kivistik ütles, et olgu hiirte-rottidega nagu on, tema jaoks on palju tähelepanuväärsem see, et tihane laulab juba üsna kevadiselt ning märke talve kohta liiga kevadisest ilmast on teisigi.
“Täna on näiteks järve peal kohal laululuigepaar, kes tavaliselt saabub siia aprilli esimestel nädalatel. Nad on siin, ma pole nüüd arvestust pidanud, aga paar nädalat kindlasti olnud,” tõi Kivistik näite.
Mis puudutab aga metsloomi, siis nende seesmine kell tiksub Kivistiku sõnul ikka nii nagu see on alati tiksunud.
“Karul on ikkagi bioloogiline kompass niivõrd hästi paigas, et ta ei lase ennast nendest soojadest ilmadest häirida. Vähemalt on ta pesas. Aga muidu, enamikule metsaloomadele on selline pehme, soe tali kindlasti õnnistuseks,” selgitas Mati Kivistik.
Ka taimeriik on soojast talvest tulenevaid anomaaliaid täis. Näiteks kirikakra tavapärane õitsemise aeg on pigem hiliskevad, aga erinevaist paigust on tulnud teateid ka õitsvatest sinililledest, roosidest, lumikellukestest. Ka Tallinna botaanikaaias on lumikellukesed õide puhkemas – küll ilmselt mitte nii kiiresti kui kevadel.
“Õitsemise algus ja kiirus sõltub valgusest ja temperatuurist, sõltub toitainetest ka. Päris külmunud maas on õitsemine aeglasem ja hilisem,” selgitas botaanikaaia metoodik Urmas Laansoo.
Botaanikaaias õitseb ka näiteks alpikann, mis ongi varajane lill, aga tavapäraselt siiski mitte jaanuaris õide puhkev taim.
Lisaks lilledele on segaduses ka puud. Sarapuu õitseb ehk tolmneb – see on väga tavapäratu jaanuari kohta.
“See on väga tore, kui suurt pakast ei tule, sest siis taimed talvituvad hästi ja võib isegi talvel sarapuupähkleid saada. Aga kui tulevad külmad – õitsemise ajal näiteks -10 kraadi, -15, siis selline külm nii kaugele arenenud õisi võib kahjustada,” ütles Laansoo.
Külma eest päästaks taimed sellisel juhul varem maha sadanud lumi, mis oma koheva kattega neid kaitseks.
Allikas: MINE ÕUE! Loodus väestab, tervendab ja vähendab stressi
Šamaan Anu Pahka: sümbolid loodusest, mille nägemist tasub võtta kui kõrgemalt saadetud märki
“Olemise ilu” ja Fred Jüssi
