Jäikus ja kontrolli haaramine pole kooskõlas eluvooluga, mis alati liigub laienemise ja arengu poole. Elu paneb alati proovile su arvamuse selle kohta, kuidas asjad peavad käima. See väljakutse kuulub su arenguprotsessi juurde. Kui elu näeb jäikust, siis tahab see vaid voolata, graatsiliselt ja sujuvalt. Kui elu näeb, et sa tahad kontrolli haara, siis tema tahab, et sina oleksid saamise ja lubamise voolus. Elu esitab sulle alati väljakutseid, et tuua sind jäikusest paindlikkusse, kontrollimisest lubamisse. Kui sa ei näe seda tõde, siis koged vastuolusid, pingeid, ning kannatus vaid suureneb ja põhjustab sulle füüsilist, meelelist, emotsionaalset viletsust, kirjutab Panache Desai oma raamatus "Väärtusta ennast".
Kui hoiad kõvasti ja kindlalt kinni teatud tulemusest või ootustest, siis koged kinnijäämist, mis loomulikult viib kannatuseni. Minu jaoks pole olemas kindlat viisi ega visiooni, kuidas asjad peaksid käima, et see vääriks kinnihoidmist, sest igasugune kindel hoiak tuleb minu rahu arvelt. Ma tean, et lõppude lõpuks minul kontrolli pole, ma saan aru, kes minus hingab.Inimene, kes jääb selliseks nagu voolav vesi, kellel pole klammerdumist tulemuste suhtes, suudab paremini rahulikuks ja tasakaalukaks jääda.
