Lindude keelest Kreutzwaldi muinasjutus “Kullaketrajad”

Ennemuistsetes lugudes on linnukeelte mõistmine midagi sarnast tänapäevasele kõrgharidusele. Iga vähegi enesest lugupidav muinasjutukangelane saab sellega hakkama. Ja lindudelt on paljutki, mida õppida. Kõrgel taeva all lennates näevad ja mõistavad nad kõiki meie tegemisi ning taipavad sedagi, mida me siin maad mööda roomates aimatagi ei või.Põnev on taas üle lugeda Kreutzwaldi “Eesti rahva ennemuistseid jutte” ning avastada seoseid, mis lapsepõlve lugemiste aegu olulised ei tundunud. Raamatu esimene lugu on kullaketrajatest tütardest, kes lonkur-vanaeidele päevast päeva peavad kuldsetest linadest kuldset lõnga ketrama. Mälu turgutuseks kirjeldan olulisemaid seiku loost.Kolm neitsit ketravad päevast päeva, just samamoodi nagu regilaulu ilmaääre peal istuvad neli neitsit, kellest kolm tegelevad vööde ja kangaste loomisega ning neljas ootab peigu:Mis seel sormukse sisessa?
Neli noorta neitsikesta:
üks seel kuab kuldavööda,
teine vaalib vaskivööda,
kolmas poomib pollesida,
neljas nutab noorta miesta.Igaühel on vaba voli kõrvutada nelja neitsi tegemisi omaenda kogemustega taevalaotusel ja silmapiiril toimuvaga.