Tänapäeva naisele esitatud nõuete nimekiri on pikk. Ühiskond tahab kõrgetel kontsadel tippivat karjääridaami, kes on samal ajal pühendunud perenaine ja näeb välja imekaunis ning kõige selle juures veel naiselikult müstiline.
Selle kõige poole püüeldes meie naised ei teagi enam ühel hetkel, mida tähendab olla Naine, sest otsime peegeldust ja kinnitust vaid väljast poolt.
14. oktoobril Estonias esinev Austraalia lauljanna Peruquois ütleb, et loor, mis teeb naise külmaks ja tühjaks, on õnneks väga õhuke. “See lihtsalt kukub ära, kui keha läbib võimas sisemine vibratsioon ning siis tuleb naise ilu ning südamlikkus välja.”
Peruquois on avastanud lauldes universaalse sügavalt üsast tuleva hääle, mis naisi ühendab. Tõeline naine ju ongi tema, kes ta kannab endas midagi, mida päris täpselt ei oskagi sõnadesse panna. Seda saab vaid tunnetada kui naisest kiirgavat “Müstilist miskit”. See on kogum sensuaalsusest, tugevusest, sirgjoonelisusest, ilust ja pehmusest.
Teekond naiselikkuse juurde
Teekond tõelise naiselikkuse juurde kujuneb Austraalia lauljanna ja helilooja Peruquois sõnul ainult läbi iseendasse vaatamise. Ta juhib muusika, häälejooga ja naiselikkuse meisterlikkuse kursustega üle maailma naisi endale lähemale.
Paljud muusikavormid on mõeldud vaid lõbustuseks ja ajaviitmiseks, kuid Peruquois tundis sügavamat kutset luua muusikat, mis ei puuduta ainult emotsioone, vaid tervendab keha ja taasühendab meid iseendaga ning emakese maaga.
Seepärast valis lauljanna teadlikult oma jazz-karjääri järel ebakindla pinnasega täiesti teistsuguse suuna, et teada saada, kuidas muusika olemus muudab keha vibratsiooni ja toob meid tasakaalu, avades meis suletud kohad.
Hingamine on kütus
Peruquoisi unikaalne õpetus lähtub sellest, et kogu universum koosneb vibratsioonist ja häältest. Naiste jaoks on väga oluline olla resonantsis oma kehaga ja emakese maaga. Häälejooga pakub võimalust avastada, kuidas hingamine on kütus elujõule ja väljendusele.
Oma lauludes kasutab Peruquois universaalseid hääli, et panna kogu keha resoneerima ja vibreerima. Mida mentaalsemaks me muutume, seda raskemaks ja pingesse läheb ka keha. “Kui hakkad laulma nii, et eesmärk pole vaid ilusti kõlada, vaid kogu oma keha laulma panna, siis hakkab kõik taas resoneeruma ja ühendume taas oma sisemusega,” rääkis lauljanna.
Tavaliselt me laulame emotsionaalsest ja mentaalsest kohast oma kehas “la-la-laa”. “Kuid lubades läbi häälejooga väljendada oma seksuaalsuse keskusel, kogeb enamus naisi imelist väge ja häält, millest nad endas kunagi teadlikud pole olnud,” lausus Peruquois.
Selleks, et leida ennast ja olla Naine, on oluline lahti lasta kõigest, mida me arvame end tahtvat. Tihti on meie meel päris hõivatud ja peame õppima nägema rohkem suuremat pilti, mitte sellele, mida ma arvan end tahtvat.
Selleks, et meelt vaigistada ja kuulda, mida loodus, maa ja inimesed meie ümber tegelikult ilma sõnadeta mulle räägivad, on oluline võtta aega, et istuda vaikselt ja tuua tähelepanu rohkem oma kehasse ja mitte otsida kogu aeg välispidist reaktsiooni või peegeldust endale. Just nii kooskõlas oma keha ja loodusega suudame avaneda ja muutuda taas iseendaks.
Oluline pole pidev õnnetunne
“Meie sees on selline sisemine hääl, mis teab tõde igale olukorrale, kuhu satume. Kui kuuleme seda häält, siis see annab meile väga selged suunad, mida teha,” rääkis lauljanna, kuid tõdes, et tihti oleme aga liialt palju investeerinud sellesse, mida arvame, et me tahame.
“See hääl on ühenduses mingi kõrgema jõuga, mis teab, milleks oleme siia maailma tulnud ja seda häält kuulates toimub suur sisemine avanemine, mis ütleb, et jah, nii ongi õige ja hea.”
Autor: Merliis Sulg
Vaata lisa: www.sunara.ee
Vaata ka Facebookist.