Uuringud on näidanud, et häbi on emotsioon, mis on tugevasti seotud lapsepõlves kogetud väärkohtlemisega, kuna selle ohvrid tavaliselt halvustavad ja madaldavad ennast. Väärkoheldud lapsed usuvad sageli, et on ise seda põhjustanud ning et nad ei vääri tingimusteta armastust, ja see tunne kandub üle täiskasvanuea suhetesse. Lisaks sellele näitavad uuringud, et täiskasvanud, eriti naised, kes on lapsena kogenud väärkohtlemist, satuvad suure tõenäosusega täiskasvanuelus taas väärkohtlemise ohvriks. Ühest kuulsast uuringust näiteks nähtub, et 72% naisi, keda lapsena füüsiliselt või emotsionaalselt väärkoheldi, koges vägivalda ka oma suhetes hilisemas elus. Seevastu sattus vägivalla ohvriks vaid 43% naistest, kes lapsepõlves väärkohtlemist kogenud polnud. Kokkuvõtteks võib öelda, et lapsepõlves vägivalda või hüljatust kogenud inimesed satuvad palju suurema tõenäosusega hilisemas elus väärkohtlemise ohvriks. Selleks on mitu olulist põhjust.
• KOGNITIIVNE MOONUTUSKognitiivne moonutus on viis veenda end milleski vastupidises. Näiteks kui sa oled lapsepõlves kogenud hüljatust või vägivalda, võib maailm tunduda sulle ohtliku paigana. Kuna sa toona olid abitu, võid sa ka nüüd alahinnata oma oskusi ja võimet ohtudega hakkama saada ning tunda, et sa ei saa rasketes olukordades mitte midagi teha.
