Igatsus läheduse ja tähendusrikka suhte järele on vähem või rohkem teadvustatud osa iga inimese elus. Selle algus on varases lapsepõlves, kui laps vajab suhtlemise arendamiseks teisi inimesi enda kõrvale. Suhtlemisnälg ja läheduse puudus tekitavad üksildustunnet, rahulolematust ja kurbust.
Howard & Charlotte H.Clinebelli (1970) järgi pole lähedus niivõrd see, mida ja kui palju ühiselt jagatakse, vaid see, mil määral see suhe võimaldab vastastikku vajaduste rahuldamist.Üksindus on läheduse vastaspoolus. Ka see on inimeseksolemise üks osa, eksistentsiaalne üksindus, mille puhul kehtib põhimõte – keegi ei saa minu eest minu elu elada ja minu kannatusi kannatada; oma elu saan elada vaid mina ise.Igaühes meist on oma privaatne paigake, et mõelda omi mõtteid ja unistada omi unistusi. Lähedus ei tähenda selle privaatsuse äravõtmist või ärakaotamist.
