Mees, kelle alakeha oli täielikult halvatud, suudab taas kõndida pärast Suurbritannia rahastatud kirurgilist läbimurret, mis pakub lootust miljonitele inimestele, kes on selgroovigastuste tõttu invaliidistunud.
Poola kirurgid kasutasid neli aastat tagasi vigastatud bulgaarlase Darek Fidyka ninast pärit närviehitust toetavaid rakke, et tekitada kehas vajalikud teed, mida mööda katkine kude kasvada saaks.
Kõnealune 38-aastane mees on usutavasti esimene inimene maailmas, kes on suutnud taastuda seljaajunärvide täielikust katkemisest, ning suudab nüüd kõndida tugiraami abil ning jätkata iseseisvat elu ja sealhulgas isegi autot juhtida, sest ta on oma alumistesse jäsemetesse tunde tagasi saanud.
Professor Geoffrey Raisman, kelle meeskond Londoni University College’i neuroloogiainstituudist kõnealuse meetodi avastas, ütles: “Me usume, et see protseduur on läbimurre, mida edasi arendades on võimalik saavutada ajalooline muutus hetkel lootusetus väljavaates nende inimeste jaoks, kes on selgroovigastuste tõttu invaliidistunud.”
Lõikuse viis läbi Poola arstide meeskond, mida juhtis üks maailma parimaid selgrooravi eksperte dr Pawel Tabakow Wroclawi meditsiiniülikoolist. Operatsioon nõudis haistmisepiteeli rakkude (OEC-de) siirdamist ninast selgroosse.
OEC-d aitavad parandada kahjustatud närve, mis edastavad haistmissõnumeid, avades nende jaoks tee eesajus paiknevate haistesibulateni. Kui need rakud paigutada ümber selgroosse, on pealtnäha katkenud närvilõpmetel võimalik kasvada ja omavahel liituda – midagi sellist aga peeti varem võimatuks.
Kuigi mõned osalise selgroovigastusega patsiendid on läbi teinud erakordse tervenemise, peetakse täielikku selgroo katkemist tavaliselt parandamatuks.
Uurimistöö, mida rahastasid nii Nichollsi selgroovigastuste fond (NSIF) kui ka Suurbritannia tüvirakkude fond, kajastati teisipäeva õhtuti näidatavas BBC telesaates Panorama.
Raisman, kes loodab järgmise kolme kuni viie aasta jooksul ravida Poolas veel vähemalt kolm patsienti, kui uuringuid on võimalik rahastada, ütles nõnda: “Patsient on nüüd võimeline liigutama oma puusi ja tema vasaku jala lihaste liikuvus on märkamisväärselt taastunud. Ta suudab tugiraami abil ringi kõndida ja suures osas jätkata oma endist elu, mille hulka kuulub ka auto juhtimine. Ta küll pole veel võimeline tantsu lööma, aga on siiski südamest rõõmus,” ütles Raisman.
NSIF-i asutaja David Nicholls, kelle poeg Daniel jäi halvatuks 2003. aastal, ütles, et läbimurdega seotud info tehakse saadavaks ka teistele teadlastele üle kogu maailma, et aidata leida ravi halvatusele. Ta ütles: “Halvatus on midagi sellist, millega enamik meist väga hästi kursis ei ole, sest meid see otseselt ei mõjuta. Üks kõige laastavamaid hetki lapsevanema elus on vaatepilt tema pojast või tütrest voodis lamamas ning endale teadvustamine, et laps ei pruugi enam iial jalule tõusta.”
“Kogu teaduslik info, mis on seotud selle märkimisväärse saavutusega, tehakse kättesaadavaks ka teistele teadlastele kõikjal maailmas, et võiksime koos võidelda ravi leidmise nimel ja saada võitu sellest rängast seisundist, mis röövib inimestelt nende elu.”
Raismani sõnul ei uskunud ta kunagi “teiste täheldatud seisukohta”, et kesknärvisüsteem ei suuda taastada kahjustatud närvilõpmeid. Ta lisas: “Närvikiud püüavad end pidevalt taastada, kuid sellega kaasneb kaks probleemi – põrkepiirded ehk armid ning tohutu haigutav tühimik keset teed. Selleks et närvikiududel saaks avalduda võime enda parandamiseks – mis neil alati on olemas olnud – tuleb esmalt armid avada ning seejärel võimaldada närvikiududel leida tee, mis viiks need vajalikku sihtkohta.”
Ta rõhutas, et saavutatud on suur edasihüpe – midagi enamat lihtsalt “plastsusest” ehk olemasolevate närvilõpmete ühendamisest. Professor lisas: “Täielikult halvatud patsientide arv on tohutu. Neid on maailmas lausa miljoneid. Kui me suudaksime veenda ülemaailmset neurokirurgide kogukonda selle meetodi tõhususes, siis võiks halvatuse ravi tõepoolest teha väga kiireid edusamme.”
Tõlkis: Joonas Orav
Allikas: www.theguardian.com
