Üleväetatud merevesi
Veekogude surnud tsoonid kujutavad endast hapnikuvaeseid alasid, kus mitte mingisugust elutegevust enam ei toimu. Veeloomad nagu kalad, krevetid ja muud mereloomad on nendelt aladelt kas ära ujunud või hapnikuvaeguse tõttu hukkunud.
Hapnikupuudus vees on tingitud veekoguäärsete põllumaade üleväetamisest. Hapnikupuudus ei teki aga üleöö. Seda põhjustab vetikate ja veetaimede liigne vohamine, mis hapniku kiiresti ära tarbivad ning seejärel vees lagunevad. Lagunemisprotsessi järgselt peatub hapniku tootmine vees täielikult ning tekivad n-ö surnud tsoonid.
Fosfor ja lämmastik väetavad veekogusse sattudes ka sealset taimestikku. Vetikate ebaloomulik vohamine on tingitud veekoguäärsete põllumaade üleväetamisest, mille jäägid jõgede, ojade ja vihmavee äravooluga merre ning järvedesse satuvad. Väetised, nagu fosfor ja lämmastik, ei lagune vees, vaid väetavad veekogudesse sattudes ka sealset taimestikku.
Muuhulgas on liigse väetamise tõttu hakanud meeletult vohama mürgine sinivetikas, mille levikuala kasvab iga-aastaselt ka Läänemeres ning mis mõjutab nii inimeste ja loomade tervist kui ka turismi rannikualadel. Kuidas satub plastikprügi maailmamerre?
Miks on elurikkus nii tähtis? Ja keda see üldse huvitab?
Uuring: inimkond moodustab vaid 0,01% kõigist elusolenditest, aga on hävitanud 83% kõigist imetajatest
Karm! Kas selliselt käituv olend väärib looduse kuninga tiitlit?
Karm reaalsus: kogu tõde banaanidest
Palmiõlitööstus hävitab paradiisi
