“Emotsionaalse vägivalla definitsioon on pikk. Selle alla läheb teise parodeerimine – ja üllatuslikult on see väga tavapärane nähtus vägivaldsetes suhetes -, ärapanemine, vaenulik huumor ja sarkasm, ähvardamine, hääle tõstmine ja karjumine, info varjamine ja olulise info endale hoidmist, enda sõnade-tegude eitamine, nimedega kutsumine või ebameeldivate inimestega võrdlemine – sa oled täpselt nagu su ema -, valetamine, vaikimine – näiteks küsimustele mitte vastamine või minimaalselt vastamine, mis annab selgelt mõista hoiakust küsija suhtes -, usalduse reetmine, ignoreerimine ja teise vajaduste või tunnete tühistamine – ära mõtle nii, sa pingutad üle,” loetleb Kadri Sakala pikka nimekirja.
Veel üks levinud emotsionaalse vägivalla tunnuseid on teise süüdi tegemine ja ise mitte vastutuse võtmine. Näiteks hiljaks jäädes ei nähta enda rolli, vaid see juhtus kellegi-millegi teise tõttu. “Nad sageli ei näe enda rolli asjade juhtumises, vaid tunnevad end siiralt ohvrirollis, süüdistades teisi,” ütleb Sakala.
Kõik me oleme mingitel hetkedel emotsionaalselt vägivaldsed
Seda juhtub eelkõige siis, kui oleme väsinud või väga-väga pihta saanud mõne emotsionaalselt valusa teemaga. Sertifitseeritud Imago suhteterapeut ja koolitaja Kadri Sakala rõhutab, et küsimus on, kui sageli seda juhtub ja kui tugev see on ehk kui vägivaldseks asi läheb. Nii nagu füüsilise vägivalla puhul on suur erinevus, kas sa näpistad teist või virutad talle kirvega.
“Kui näiteks korra kuus öelda midagi sarkastilist või väljendatakse oma suutmatust teist praegu kuulata, ning kui seda vägivalda ka vabandamisega tervendada ja tasakaalustada, siis ei on tegu “näpistamisega”. Sest tahes-tahtmata oleme me kõik teatud hetkedel kogemata vägivaldsed,” toob Kadri Sakala välja.
Aga kui olla koos inimesega, kellega elu käib ainult tema tujude järgi – hea tuju korral peetakse kokkulepetest kinni, aga kui partner ütleb talle midagi, millega ta ei nõustu, siis ei pea ka enam kokkulepped -, või kui toimuvad pidevad 180-kraadised tujumuutused või pikemat aega igapäevased väga inetult ütlemised, siis seda ei peaks aktsepteerima.
Inimestel on pilt, et kui keegi on oma partneriga emotsionaalselt vägivaldne, siis on nad kõigiga ja kogu aeg vägivaldsed. Sugugi mitte, ütleb Kadri Sakala, hoopis vastupidi! “Need koduseinte vahel vägivallatsejad võivad olla kõige meeldivamad kaaslased üldse!” tõdeb terapeut ja lisab, et tavaliselt nad ongi väga toredad töökaaslased ja sõbrad. See teeb aga suhtest väljumise ja abi küsimise vägivalla ohvrile keerulisemaks, sest tema sõnu ei pruugita uskuda.
* Mida teha, kui kaaslane on vägivaldne?
* Mismoodi temaga “õigesti” rääkida?
* Kuidas saada aru, kas su emotsionaalselt vägivaldne kaaslane on valmis midagi ette võtma muutumiseks või tegelikult mitte?
* Miks muutuvad ka need inimesed vägivaldseks, kellega ollakse vägivaldsed?
Kõigile nendele ja paljudele muudele küsimustele vastab terapeut Kadri Sakala (www.kadrisakala.ee) Alkeemia Podcasti 11. saates!
Kirjastuselt Pilgrim on välja tulnud suurepärane raamat “Emotsionaalne ja vaimne vägivald“, autoriks Beverly Engel.
