Keskmiselt on inimesel kaheksa kuni kaksteist subpersonaalsust, kes on valmis välja kargama, et kaitsta tekitatud mina. Need subpersonaalsused võivad võtta teatud arhetüüpse kuju nagu mässaja, türann, ema, süütu, õilis rüütel, saboteerija või valvur, kui nimetada vaid mõnda. Põhjus, miks „spirituaalsetel“ inimestel on väga raske oma subpersonaalsustega tegeleda, on selles, et neid on treenitud uskuma, et need on vastuvõetamatud. Kes tahaks tunnistada, et nad on vahel võimetud juhtima oma meelt ja keha? Subpersonaalsustega on võimalik tegeleda vaid neisse armastusega suhtudes, neid kogu südamest aktsepteerides ja neid kaasates.
Subpersonaalsused on ego kohandumised, mis aitavad sul maailmas liikuda – ellujäämise mehhanismid, mis kaitsevad sind tunde eest, et oled vääritu ja sind ei armastata. Need ilmuvad välja siis, kui kerkib allasurutud trauma. Sinu haavad hoiavad neid paigal.
