Fluoriidi võib tänapäeval leida igalt poolt, alates hambapastast ja põhjakõrbemisvastase põhjaga pannidest kuni antibiootikumide ja mõnel pool ka joogiveeni. Selle vältimine on peaaegu võimatu ning seda enam tasub tähelepanu pöörata võimalustele, kuidas selle kemikaali mõju kehas leevendada.
Fluoriidi neurotoksilisus on olnud akadeemilise debati teemaks juba aastakümneid ning viimastel aastatel on see vaidlus levinud aina enam ka laiema avalikkuse hulka. Mitmetes piirkondades on lõpetatud vee fluoriseerimine tänu inimeste aktiivsusele. Joogivee fluoriseerimise ümber on väga palju erinevaid lugusid – alates sellest, et seda kasutati esmakordselt Vene ja natside koonduslaagrites, et keemiliselt halvata kinnipeetavate mõtlemisvõime, kuni värskete uurimusteni, mis kinnitavad seda, et fluoriid alandab IQ-taset ning kaltsifitseerib käbinääret – uskumuste kohaselt “hinge trooni”.
