Uuring, mis on avaldatud väljaandes Current Biology, heidab valgust sellele, kuidas aju kombineerib erinevate meelte kaudu kogutud informatsiooni. Teadustöö peamise autori Christopher Bergeri sõnul mõjutas see, mida inimesed kujutlevad, et nad kuulevad, seda, mida nad tegelikult näevad ning vastupidi.
Teadlased tegid 96 terve inimese peal kolm katset, kus nad kasutasid illusioone, milles kuuldud ja nähtud informatsioon ei kattunud. Esimeses arvasid inimesed, et kaks teineteisest mööduvat objekti põrkasid pigem kokku, kui nad kuulsid objektide möödumishetkel mingit heli. Teises eksperimendis ilmnes, et kohta, kus katsealused arvasid, et nad häält kuulevad võib mõjutada mingis paigas hetkeks näidatav valge ring. Kolmandas katses muutis kindla hääle kujutlemine osalejate arvamust selle kohta, mida inimene ütles.
Professor Henrik Ehrssoni sõnul on need esimesed katsetused, kust selgus, et inimese kujutlusvõime põhjal tekitatud kuulmissignaalid on reaalsustaju muutmiseks piisavalt tugevad.
Uuringu tulemused võivad olla teadlaste sõnul kasulikud mõistmaks seda, miks aju ei ole vahel, näiteks skisofreenia korral, võimeline eristama tõelisust ja kujuteldavat. Samuti võiks uuringust pruukida selleks, et teha paremaks arvuti kasutajaliideseid, millega halvatud inimesed saavad kujutlusvõime abil seadmeid kontrollida.
Toimetas: Merle Must
Allikas: www.teadus.err.ee
