Kui me ei taha oma hirmu teistele paljastada, siis meie suhete kvaliteet kannatab nii pisiasjades kui tervikuna. Võime avastada, et muutume liiga valvsaks, kaitsvaks, isegi õelaks, kui hirmutav teema esile kerkib või tekib tunne, et miski ohustab meid.
Teine hirmupõhine muster, mis suhetes avaldub, on vältimine ja endassetõmbumine, distantsi hoidmine partneri, sõbra või pereliikmega. Mõnedel on kombeks pereringis või lähimate sõpradega suheldes üle reageerida – tuntakse end piisavalt turvaliselt, et oma emotsioone välja näidata, kuid ei selgitata teistele, miks need tunded on nii tugevad. Või ollakse liiga klammerduv ja nõudlik. Igal juhul on siis raske tõeliselt kohal olla – suhelda siin ja praegu.
Olen kõige sagedamini kokku puutunud hirmu nelja avaldumisvormiga, ning neid me nüüd asumegi vaatlema.
• Kui sul on tunne, et pead end teistest eraldatuna hoidma, osaliselt peitma oma mõtteid ja tundeid, siis selle juurpõhjuseks on hirm saada tagasi lükatud.
• Kui tunned kadedust, on juurpõhjuseks hirm, et sa ei vääri armastust.
• Kui kaldud perfektsionismi, on juurpõhjuseks läbikukkumishirm.
• Kui soovid inimeste üle kohut mõista, või kardad, et teised mõistavad kohut sinu üle, siis juurpõhjuseks on hirm, et sa oled kuidagi puudulik.
Pea meeles, et kõigi nende hirmude taga on hirm, et sa pole piisavalt hea, et sind võidakse hüljata. See hirm – kõigis oma moondunud vormides – võib kogu su elu juhtida. Hirm, et sa pole piisavalt hea, võib pinnale kerkida ähmase ja nimetu ärevusena, mida sa ei oska seletada ega põhjendada. See võib väljenduda selles, et miski ei tundu päriselt õige või piisav, kuigi pealtnäha on su elu suurepärane.
Kuidas tegeleda hirmuga, et ma pole piisavalt hea? Kuidas saaksime esile kaevata need hirmud, mis meie elu juhivad? Olen avastanud, et kui oskame need peidust välja meelitada, siis saame hakata neid muutma.
See on kolmest etapist koosnev protsess, mille etappe ma nimetan teadvustamiseks, tunnistamiseks ja asendamiseks.
1. Teadvusta oma hirme
Enne kui üritad midagi lahendama hakata, on tähtis ära tunda, mida sa kardad, ja see sõnastada. Sellel protsessil pole midagi pistmist enese diagnoosimisega või sildistamisega või teiste inimeste arvamustega, vaid pead leidma viisi, kuidas omaenda hirmud tuvastada ning endale selgeks teha nende energia ja komponendid. Milline su hirm sinule paistab? Milline tunne sellega seondub? Hirmude identifitseerimine ja kirjeldamine on esimene samm nendega tegelemise teel.
2. Tunnista oma hirme
Mine sügavamale endasse ja uuri, kuidas hirm sinu elus ilmneb. Mida see sulle maksma läheb? Kuidas see su elu mõjutab? Mida see teistele maksma läheb?
3. Asenda oma hirmud
Olles oma hirmu ära tundnud, asenda see millegi sellisega, mis annab sulle jõudu ja lootust. Selleks on vaja ümber tõlgendada ja ümber kujundada need arvamused, hoiakud ja uskumused, millest sa hirmuga seoses lähtud. Seda vaatleme hiljem.
Katkend on pärit kirjastuselt Pilgrim välja antud dr Pippa Grangre raamatust “Hirmudest vabanemine”.