Eri tüüpi punaste vereliblede tootmine osutus ajapikku kasulikuks, kuna see lubas kehal ära tunda viirusnakkusi, näitasid Suurbritannia Bathi ülikooli biokeemikud.
Inimese AB0 veregrupisüsteemis määravad veregrupi punaste vereliblede pinnal asuvad antigeenid ning vereplasmas ringlevad antikehad. Antigeene on kaks – A ja B, antikehasid on samuti kaks – anti-A ning anti-B.
Vastsündinutel pole antigeenid veel lõplikult välja kujunenud, samuti pole nende veres antikehasid. Need kujunevad lõplikult välja alles väikelapseeas.
Kui inimest nakatab mingi viirus, näppab see meie rakkudest nii geneetilist materjali kui tükikesi rakumembraanist koos selle pinnaantigeenidega.
Kui selline viirus tungib teise veregrupiga inimese kehasse, saavad immuunrakud kohe aru, et tegemist on sissetungijaga, kes tuleb kiiresti hävitada. Just see võis olla põhjus, miks erinevad vererühmad kunagi tekkisid.
Antigeene toodavad ensüümid, mida nimetatakse glükosüültransferaasideks.
Bathi ülikooli teadlane Ravi Acharya uuris glükosüültransferaasi, mis pärines inimese soolestikus elutsevalt bakterilt Bacteroides ovatus.
Selgus, et mikroobiensüümil on imetajate kehas olevate molekulidega väga sarnane ehitus. Ülesanded on ainetel seevastu väga erinevad.
Acharya oletusel pärinevadki meie vereliblede pinda määrav ensüümid mikroobidelt.
Glükosüültransferaasi tootmise eest vastutav geen ületas ammustel aegadel liigibarjääri ning sattus imetajate esivanema genoomi.
Eri tüüpi punaste vereliblede tootmine osutus ajapikku kasulikuks, kuna see lubas kehal ära tunda viirusnakkusi.
Uurimus ilmus ajakirjas Scientific Reports.
Autor: Piret Pappel
Allikas: www.novaator.ee
