Talvest kurnatud
Paar päeva tagasi rääkisin kevadväsimusest ka Raadio Elmar hommikusaates. Kas eestlasele on kevadväsimus omasem kui lõunamaalsetele? Miks on kaunile päikesepaistele vaatamata inimesed ikkagi hallid ja lössis? Sest nad on talve jooksul hullult tööd rabanud ja end ära kurnanud. Selle asemel, et looduse eeskujul tempo maha võtta ja rohkem puhata, lisatakse aina hoogu. Peatumise ja nautimise asemel nõutakse endalt aina enam. Kui tegemist vajavate ülesannete nimekiri on pikk ja aega vähe, siis on emotsionaalne stress platsis. Kõik see raiskab viimasedki energiavarud, väsitab meelt ja kurnab keha. Organism peab end nagunii talvest kevadesse üleminekul muutuvate ilmastikuoludega kohandama, seegi võtab energiat.
Energiakriis kehas
Energia inimese kehas on miski, mille olemasolust on keeruline aru saada, seda on raske tunnetada. Küll aga on selged märgid siis, kui energiat napib: väsimus, loidus, tüdimus, keskendumisraskused, masendus ja depressioon. Kui energiat ei jätku piisavalt või ei saa see kehas vabalt liikuda, on häiritud kõik kehasüsteemid, s.h. vereringe, lümfiringe, seedimine ja hingamine. Immuunsüsteem nõrgeneb ja lõpuks haarab organismi füüsiline haigus.
Terapeudipilk tabab veel ühe huvitava kevadele omase joone: kui kõik ümbritsev tärkab ja särab, siis seab ka inimene endale suurendatud ootused – temagi peaks end värskelt ja energiliselt tundma, temagi ellu peaks tulema nüüd ja kohe midagi uut ja säravat. Uus töö? Uus kallim? Vägev power midagi enneolematut korda saata. Aga kui rabeleme tempot maha võtmata ega oska pausi pidada, kui mahutame igasse päeva suure hulga tegevusi, sest eesmärgid vajavad ju täitmist ja soorituste latt ületamist, siis kuhu saab uus tulla? Iga uus vajab vaba energiat ja vaba ruumi. Sest muidu me lihtsalt ei jaksa või ei pane elu poolt saadetud õigeid inimesi ja olusid tähele.
Energia liikuma!
Alustuseks pane energia kehas liikuma. Otsi internetist lihtsaid venitus- ja painutusharjutusi. Alusta nendega igat oma päeva! See võtab aega vaid kümmekond minutit, kuid toob kiiresti kaasa selge pea ning hea ja värske enesetunde. Füüsilised harjutused kutsuvad esile endorfiinide eritumise. See aitab tulla toime stressiga ja tunda rohkem rõõmu elu pisiasjadest. Lisaks tugevdab füüsiline pingutus ka immuunsüsteemi.
Hoia füüsiline koormus optimaalne, ära sea latti hirmus kõrgele! Pideva pingutuse korral on närvisüsteem tasakaalust totaalselt väljas ja süda üle koormatud. Sulle sobiv koormus tagab selle, et parasümpaatiline närvisüsteem, meie loomulik “pidur” ja rahustaja, on tervem ja tugevam. Tähtis on kuulata oma keha – millist sorti liikumist, milliseid harjutusi ta vajab, millega toime tuleb ja mis käib praegu veel üle jõu. Alusta tasapisi ja lase kehal end juhtida.
Jaluta pärast tööd värskes õhus, naudi päikest ja kevadiselt karget õhku. Päikese mõjul väheneb väsimus ja unisus ning aju hakkab tootma suuremas koguses heaolu- ja õnnehormoon serotoniini.
Pea pausi!
Tekita oma päevadesse pause, et saaksid rahulikult ja sügavalt hingata. Märka oma hingamist! Pane tähele, kuidas iga väljahingamise järel on paus, kus pole ärevaid mõtteid, on vaid vaikus ja rahu. Harjuta keset kiireid päevatoimetusi peatuma ja kasvõi korraks istuma või veel parem – pikali heitma vaid selleks, et kaks-kolm minutit rahulikult kõhuga hingata ning keha ja meel lõõgastada.
Uut on palju mõnusam oodata selge pea, rahuliku meele ja värkse enesetundega. Üks tore ja kevadiselt väekas üllatus võiks nüüd minuni jõuda küll. Olen selleks valmis.
Tutvu ka lihtsate harjutustega keha kevadiseks äratamiseks. Need võtavad väga vähe aega, kuid panevad energia kehas liikuma ning toovad hea ja värske enesetunde.
Autor: Kadi Kütt
Allikas: Joogateraapia.ee
