Kuidas olla teadlikum ilutarbija? Nipid, mis aitavad vältida mürgiste kemikaalide osa elus

Ilutoodete koostisainete nimistu läbilugemine on niisama oluline kui pöörata tähelepanu sellele, mis on toidupakenditele kirja pandud. Kuigi see nõuab pisukest pingutust, tee enesele selgeks vähemalt mõned koostisained, mida vältida - juba see aitab sul end kõige ohtlikumate ainete eest kaitsta.

Et saada ilma tootesiltidesse süvenemata aimu, kas toode on ohtlik või mitte, võid laadida nutitelefoni mõne rakenduse, mis teeb seda sinu eest. Toodete skännimine annab võimaluse valida tervislikumaid alternatiive ja jagab teavet kahjulike koostisainete võimalike mõjude kohta.

Eelista tooteid, mille koostisainete nimistu on võimalikult lühike. Väiksem kogus koostisaineid ei tee toodet vähem tõhusaks, küll aga vähendab see riski, et satud mõne nahka ärritava kemikaali otsa.

Mis aineid tasuks vältida?

Nimetan kuus sageli kasutatavat koostisainet, mida ise väldin alati ja kõigi toodete puhul:

1. Parabeenid. Koostisainete loetelus võid neid leida selliste nimede alt: isobutyl-, methyl-, butyl-, propyl-, ethylparaben. Kasutatakse toodetes säilitusainetena, et hoida neid saastumise eest, kahjuks aga saastavad need “väikese” varjatud kõrvalmõjuna sinu organismi, põhjustades allergiaid, häirides hormonaalset tasakaalu jne, jne.

2. Sulfaadid. Eriti hoia silm peal neil kahel: sodium lauryl sulfate (SLS) ja sodium laureth sulphate (SLES). Need on väga levinud koostisained seepides, šampoonides ja dušigeelides, sest aitavad saavutada vahuefekti. Koos ohtra vahuga pesevad need su nahalt aga maha ka selle loomuliku kaitsekihi.

3. Sünteetilised lõhnaained. Leiad need nimetustena perfume, parfum, fragrance. Sisaldavad ftalaate ja robinal teisi kemikaale, mistõttu on need ühed enim allergiaid tekitavad koostisained kosmeetikas. Lisaks võivad häirida hormonaalsüsteemi ja kesknärvisüsteemi, põhjustada lööbeid, jne.

4. Alumiinium. Kirjas võib olla ka aluminium chloride või aluminium chlorhydrate. Enamasti kasutatakse deodorantides, et takistada higinäärmete tööd. Teaduslahingud käivad, aga mõned uuringud on seose mitme karmi tõvega siiski leidnud.

5. Sünteetilised värvained. Koostisainete nimistusse märgitud kui FD&C või D&C, millele järgneb number. Sünteetilised värvained põhjustavad ka värvika rea terviseprobleeme, näiteks kõikvõimalikke allergiaid, nahaärritust, aknet jms.

6. Mineraalõlid. Otsi ka nimetusi liquid paraffin, paraffin wax, petrolatum, mineral oil. Mineraalõli moodustab nahale kile, mida võiks võrrelda plastikaadiga. Selliste õlide molekulid ummistavad poorid ega lase nahal hingata. Tasub teada, et tootesiltidel esitatakse koostisained sisalduse koguse järgi, vähenevas järjekorras. Seega, kui juba esimese paari-kolme koostisaine seas on neid, mille nime on keeruline hääldadagi või mis kuuluvad eeldatavalt kahjulike ainete hulka, oleks ilmselt hea mõte leida sellele tootele kohemaid tervislikum alternatiiv.

Allikas: Öko õudusunenäod: 8 loodust reostavat igapäevast tarbeeset

Milleks meile võõramaised pesupähklid kui kodumaised kastanid teevad ära sama töö?

Teeküünalde ümbriseid prügikasti visata ei tohi

Seotud