Mõned aastad tagasi tüürisid mu mõtted üha sagedamini küsimuse juurde, mida ma elult tahan? Mis on see, mille nimel ma siin elus toimetan? Tajusin järjest rohkem rahutust iseenda, elu ja inimsuhete pärast. Ma olin 30+ aastat vana ja teatud traditsioonilise eluratta oma elus läbinud – haridus, töökoht, kodu, elukaaslane, laps jne. Kuid sees pakatas ikka tunne, et see kõik on küll oluline ja vajalik, kuid pole siiski teinud mind õnnelikuks. Midagi kripeldas, midagi oli nagu puudu. Ma ei tea, kas see oli keskeakriis või lihtsalt üha tugevnev tunne, et elul on mulle varuks midagi enamat, mida võiks nautida ja millest rõõmu tunda.
Leia endas selgus
Pean tunnistama, et sel eluperioodil söandasin harva tunda jätkuvat rahulolu ja õnnetunnet. Alalõpmata näis, et eesmärgid on veel saavutamata, ära tundmata, olulised teod tegemata ning see, mis hetkel peos, pole suurt midagi väärt. Läbi aegade on ajanud üks eesmärk teist taga: tõeline rahulolu saabub, kui teenin nii mitu tonni kuus… Kui leian seksika ja intelligentse naise, siis olengi meeletult õnnelik… jne.
Nii möödus rahulolematuid aastaid, üks eesmärk teise järel sai täidetud, ent kummaline küll – rahulolu ja ihaldatud hingerahu ei järgnenud. Pigem vastupidi, üks rahuldustunde kriteerium asendus teisega ja tõeline õnn näis üha kaugemale libisevat. Tundus, nagu valitseks mind hirm olla käesoleval hetkel õnnelik ja rahulolev. Ma elasin justkui illusoorses tulevikus, uskudes, et see ongi päris elu. Aga tegeliku elu elamist ei olnud ma veel alustama hakanudki! Kogu tähelepanu läks tuleviku ootusesse ja nõnda ei jätkunudki energiat olevikuga tegeleda.
Mingil hetkel lõi mul klaariks – tahan nautida elu ning tunda õnnetunnet just nüüd, siin ja praegu! Teha asju, mis pakuvad mulle naudingut selles hetkes ning on mõtestatud ja tähendusrikkad ka tulevikku silmas pidades. Pärast sellele selgusele jõudmist olen intensiivselt tegelenud enesearendamisega, et toetada elukvaliteedi parandamist ja saada suuremat rahulolu elus, töös, lähisuhetes. Olen rahul ja uhke selle üle, et võtsin kätte ja läksin geštaltteraapiasse – see samm on mind viinud lähemale sellele, mis mind päriselt käima tõmbab. Tunnen jälle puhast rõõmu, kirge, viha, valu, kurbust; seda kõike ainult selleks, et päeva lõpus öelda, et ma olen õnnelikum inimene. Olen üha rohkem hakanud elama ehedat, avatud ja rõõmsameelset elu. Olen nüüd julgem ja oskan võtta vastutust olla täienisti elus. Ja see teeb mind õnnelikuks.
Mõtesta õnne olemus
Kutsun sind nüüd koos minuga endas selgust looma, mis asi see õnn on ja kuidas saada õnnelikuks. Esmapilgul tundub küsimus sellest, mida tähendab õnn ja kuidas saada õnnelikuks, umbes sama hea kui küsida, miks ja kuidas toimib gravitatsioonijõud. Ühelt poolt on see nii elementaarne ja intuitiivne, et me ei pööra nende sõnade sisule isegi tähelepanu. Samas, kui neile sõnadele sügavamalt mõelda, siis tunduvad nad üdini tabamatud. Me kõik elame nendega ja neist, kuid neid sisuliselt haarata või mõtestada tundub pea võimatu. Mis asi siis ikkagi on õnn? Kuidas õnne olemust mõista?
Kui püüda kuidagi õnne olemust lahti mõtestada, siis on seda otstarbekas teha igapäevategevuste ja -käitumiste taustal. Mulle tundub, et vaadates inimese harjumusi ja tegevusmustreid, on õnnel kaks sisulist komponenti: ühelt poolt konkreetsest käitumisest saadav lühiajaline nauding ja teiselt poolt selle tegevuse pikaajaline tähendusrikkus.
Nauding sisaldab konkreetses hetkes kogetavaid positiivseid emotsioone. See on lühiajaline mõnutunne, mis motiveerib meid ühel või teisel moel tegutsema. Tegevusi, mis pakuvad meile naudingut, soovime me korrata ja uuesti kogeda; mis on meile vastukarva või tekitavad pigem valu ja vaeva, katsume edaspidi pigem vältida.
Tähendusrikkus sisaldab endas aga laiemat missiooni- ja eesmärgitunnetust, liikumist mingi suure ja olulise lõpptulemuse suunas. See, mis kellegi jaoks on tähendusrikas ja oluline, sõltub aga juba konkreetse inimese väärtusmaailmast ja uskumustest.
Kõiki meie igapäevategevusi on võimalik tõlgendada nende kahe komponendi kaudu. Võtame näiteks minu spordilembuse. Iga trenn annab mulle mingi doosi naudingut ja samuti kannab ka laiemat tähendust – tulevikus tugevam tervis ja pikaajaline füüsiline heaolu. Niisiis ühelt poolt meeldib mulle treeninguprotsess, ma naudin pingutust ja füüsilist koormust treeningu vältel. Samuti on iga trenn minu jaoks suurema tähendusega, olles osake minu sportlikust eluviisist ja aidates mind samm-sammult tugevama tervise poole. Et mingi tegevus annaks panuse õnneliku elu loomisse, peaks ta pakkuma sulle samaaegselt nii hetkelist naudingut kui ka aitaks sul liikuda mõne tähendusrikkama eesmärgi poole. Seda on oluline mõista.
Kuula südame häält
Käi mõttes need sulle naudingut pakkuvad tegevused läbi, olgu need siis suured asjad või väiksed detailid. On neid palju? Kas sa teed või koged neid sagedasti? Me teeme ju iga päev ja iga minut valikuid – mida me järgmiseks teeme? millega oma aega täidame? – ning need otsused mõjutavad otseselt meie elukvaliteeti. Õnnelik on selline elu, kus on võimalikult palju hetki ja emotsioone, mis on kantud õnnetundest. Elu kvaliteedi määrab meie elus domineeriv põhiemotsioon.
Mõtle oma elu peale – millised tegevused/ kogemused ja nendega seotud tunded sinu elu värvides kõige rohkem prevaleerivad? On need pigem kurvad või rõõmsad emotsioonid? Vihased või õnnelikud tunded? Loomulikult on kõik ehedad emotsioonid, sh ka viha ja kurbus, elus olulised ja vajalikud, kuid siiski ainult sedavõrd, kuivõrd nad toetavad meid liikumisel õnnelikuma elu poole. Sa saad öelda, et elad õnnelikult, kui kutsud oma ellu pigem selliseid kogemusi, mis loovad võimalikult palju õnnelikke hetki ja tundeid.
Samas olen veendunud, et õnn selle sõna täiuslikus vormis ei ole pelgalt ainult hetkeline mõnutunne. Ma ei usu, et puhas hedonism näitab inimesele teed jätkusuutliku õnne juurde. Õnnemündi teine pool on seotud nendesamade naudingutpakkuvate igapäevategevuste mõtestatusega laiemas kontekstis. Kui paljud sinu tegevustest ja käitumistest toetavad su liikumist mingi olulise ja tähendusrikka lõppeesmärgi poole? Selle küsimuse juures jõuame teemadeni, mis on seotud inimese baasuskumuste ja -väärtustega. Millistest väärtustest sa oma elus lähtud? Mis on sinu jaoks elus märkimisväärse tähenduse ja olulise kaaluga teemad? Mis on see, millesse sa soovid oma elus panustada? Mulle tulevad siinkohal meelde ülikooliaegadest saadud kogemused tugeva missioonitundega õppejõududest. Olen täiesti kindel, et nad nautisid iga loengut ja seminari. See paistis nende kehakeelest, nende säravatest silmadest ja energiast, kui nad tundi andsid. Ja olen samuti päris veendunud, et nad tegid oma tööd sügava missioonitundega, neist endist suurema ja pikaajalisema ülesande nimel.
Kuidas on lood sinuga – kas su töö pakub sulle igapäevaselt naudingut ja aitab sul samaaegselt panustada valdkondadesse, mis sulle südamest korda lähevad? Kui jagaksid oma töised tegevused kategooriatesse „ma tahan” seda teha vs „ma pean” sellega tegelema, siis milliseks see vahekord kujuneks? Kas enamik tegevusi kukuks „ma tahan” kategooriasse või vastupidi? Ning kui paljud sinu igapäevategemistest toetavad sinu jaoks oluliste väärtuste edasiarendamist? Oled väga õnnelik inimene, kui saad oma töös tegeleda asjadega, mis on sinu väärtusmaailma kontekstis mõtestatud ja tähendusrikkad ning samal ajal pakuvad sulle igapäevast naudingut.
Tõsta õnn poodiumile
Olen aeg-ajalt mõelnud, kuidas ma saaksin hinnata, kui väärtuslikku elu ma olen elanud? Mille järgi mõõta, kas ma elan täisväärtuslikku ja õnnelikku elu või mitte? Kui me muidu oleme harjunud hindama asjade väärtust materiaalsuse mõõdupuuga, siis mina usun, et inimese elukvaliteedi kõige olulisem mõõdupuu on õnn.
Usun, et rikkus, kuulsus, staatus, võim ja kõik muud ihaldusväärsed ideaalid on väärtuslikud ainult sedavõrd, kuivõrd nad toetavad inimesi oma teel õnne poole. Rikkus asjana iseeneses ei oma mingit väärtust ega tee kedagi õnnelikuks. Küll aga on võimalik targalt raha kasutades tuua oma ellu rohkem naudinguid ja tähendust. Samas, elukvaliteedi seisukohalt on meie peamiseks valuutaks ikkagi õnn. Nii näiteks kasutatakse õnnelikkuse indeksit ühe indikaatorina riikide elanike üldise heaolu hindamisel.
Olen veendunud, et õnn on kõikide eesmärkide lõppeesmärk. Ma läheks isegi nii kaugele, et väita, et õnnes peitubki elu mõte. Jah, ma usun, et kõik me otsime oma teed õnneni ja seeläbi ka elu mõtteni.
Mul on sulle üks mõtteharjutus näitlikustamaks õnne baasilist olemust. Mõtle ükskõik millise oma vajaduse, tahtmise või soovi peale. On see siis soov nt läheduse järele või soov ennast teostada või mis iganes. Ja küsi nüüd enda käest: miks sa seda tahad? Mida see sulle pakub? Näiteks mul on suur vajadus sporti teha, ennast kehaliselt aktiivsena hoida. Kui mul on viimasest trennist möödas juba 24 tundi, siis tunnen, et mu keha muutub rahutuks ja midagi oleks puudu. Aga miks ma seda vajan? Mida see mulle annab? Esimesena võiks ju pähe tulla, et kindlasti soovin ma olla heas vormis, tahan olla terve ja paremas kontaktis oma kehaga. Sport annab mulle hea enesetunde ja toonuse. Mul on alati pärast trenni kuidagi parem olla kui enne. Kuid ma usun, et need vastused ei ole baaspõhjuseks, miks ma sporti teen.
Kõik eelnimetatud põhjused taanduvad lõpuks üheleainsale – soovile olla iseendaga õnnelikum. Minu trennikirge juhib rõõm liikumisest. Lõppkokkuvõttes soovin sportida selleks, et tunda ennast hästi, tunda elust rõõmu ja olla õnnelikum. Samamoodi oleks ma võinud võtta ükskõik millise teise soovi, vajaduse või tahtmise oma elus ja ma oleksin jõudnud lõpuks ikkagi sama põhjuseni – nende soovide rahuldamine aitab mul elus olla õnnelikum. Ma siiralt usun, et õnn on kõikide tahtmiste ja soovide sadam, lõpp-punkt. Õnn on vajaduste hierarhias troonitul kuninglikul poodiumil.
Astu uusi samme
Aga tulles nüüd oma jutus praktilisele tasandile, tahaks korra sinuga koos vaadata, mida sa saaksid teha, et muuta oma igapäevane elu õnnelikumaks. Selleks on mul sulle ettepanek: ole hea ja kirjuta nädala jooksul üles, kuidas sa oma päevad veetsid, millistele tegevustele ja kui palju aega panustasid. See ei pea olema minutise täpsusega logi oma päevategevustest, vaid pigem üldine kaardistus, millele mu 24 tundi päevas tegelikult kulub. Eesmärk on saada teadlikumaks oma elurattast, milles me iga päev pöörleme. Olen veendunud, et pühendades mõned minutid igal õhtul reflekteerimisele, aitab see sul näha olulisi tegevusmustreid oma elus.
Näiteks võib juhtuda, et sa saad teadlikuks, et märkimisväärse proportsiooni oma ajaressursist kulutad asjadele, mis küll lähevad sulle pikaajaliselt korda, kuid pakuvad vähe kohest tegevusrõõmu. No näiteks, kui sa õpid mingit uut oskust, omandad uusi teadmisi, siis see võib olla asi, mille tulevikumõju ja tähendus võivad sinu jaoks olla väga kõrged, kuid õppimisprotsess ise ei pruugi sulle meelt mööda olla. Või võib ka olla, et sa elad peaasjalikult tegevustest, mis loovad hetkelisi naudinguid, kuid neis puudub sinu jaoks jätkusuutlik tähendus. Kui sulle meeldib näiteks palju aega panustada filmide vaatamisse või muusika kuulamisse, siis ei pruugi see jällegi pikaajalises perspektiivis sinu jaoks liiga suurt tähendust omada.
Lisaks eelnevale on otstarbekas korra läbi mõelda ja kirja panna need tegevused, mis sulle elus kõige rohkem korda lähevad ja tähendavad ning mille tegemist sa ka täiega naudid. Need on asjad, mis teevad sind elus kõige õnnelikumaks. Mis on need tegevused? Iga inimese jaoks on need erinevad, lähtuvalt tema väärtushinnangutest ja elufilosoofiast. Pane nad enda tarvis paberile kirja ja seejärel võrdle saadud tulemust oma seniste igapäevaste tegevusmustritega. Mis pilt sulle avaneb? Kas lõhe nende kahe vahel on suur või väike? Kui palju on kattuvust? Kui palju sa igapäevaselt nendele tegevustele aega pühendad, mis sulle kõige rohkem õnne toovad? Sisuliselt on see küsimus sellest, kui suur osa sinu igapäevategevustest on kantud sulle kõige olulisematest väärtustest? Kas saaksid seda aega veelgi suurendada? Kuidas saaksid elada oma igapäevast elu üha rohkem ja rohkem oma väärtusmaailmast lähtudes?
Mõtle selle peale. Olenemata, kuidas asjad siiani on olnud, aitab selline elurütmi kaardistamine sul paremini mõista, mis su õnnelikkuse taset kõige enam mõjutab ja seeläbi muuta oma elu samm-sammult üha enam selliseks, et nii naudingud kui ka tähendusrikkus kasvaksid ja sa saaksid öelda: elu on ilus ja ma saan iga päevaga õnnelikumaks inimeseks! Palju õnne sulle!
* Pea meeles, et inimese loomulik seisund on olla õnnelik! Igaühe sünniõigus on olla õnnelik.
* Tea, et elu mõte on olla õnnelik! Sinu elukvaliteet sõltub sellest, kui sageli sa koged õnnetunnet.
* Ole kontaktis oma südamega! Kui tunned ennast sageli õnnetuna, siis on see su keha signaal, et sa ei ole olnud kontaktis oma südamega – sa pole piisavalt kuulda võtnud, mida su keha ja süda vajavad.
* Ära unusta teadmist, et saad muuta seda, mis teeb sind õnnetuks! Õnn on suures osas nende valikute tulemus, mida sa igal hetkel teed.
* Tee edaspidi teadlikumaid valikuid õnne poole liikumiseks! Küsi endalt, mis põhjustel ja motiividel sa niiviisi oled valinud. Vaata otsa oma igapäevategevustele ja inimestele, kellega kõige enam kokku puutud – oma käitumise ja mõtete jälgimisega alustad oma elu muutmist.
* Loobu samm-sammult oma elus tegevustest ja inimestest, kes teevad su olemise õnnetuks! Samal ajal too oma ellu rohkem heaolu ja tähendusrikkust – kuula rohkem oma südant igas konkreetses eluhetkes ning usalda keha ja kõhutunnet teejuhtidena õnne otsinguil.
Terviseajakirjale ÜKS kirjutas Veiko Valkiaine
Allikas: www.ajakiriyks.ee
