Kindel on see, et enamik muinasaja inimestest olid kirjaoskamatud. Päriselt ei saa aga sugugi välistada, et üksikuid kirjaoskajaid leidus siiski ka Eestis juba enne ristiusustamist. Kuidas muinaseestlased märkmeid võisid teha, selgitab Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi vanemteadur Marika Mägi Novaator.err.ee vahendusel.
Eestist pole seni leitud ühtegi arheoloogilist leidu, millel oleks säilinud muinaseesti kiri. Seetõttu arvatakse tavaliselt, et eestlased kirja ei tundnud.Kui kirjutati kasetohule või puidule, on sellise kirja säilimisvõimalused üliväikesed, seda enam, et taolisi kirju pidi juba nende kirjutamisajal olema vaid loetud hulk.Arheoloogiliselt viitavad kirja tundmise võimalusele muinasaja lõpust pärinevad metallist teravikud, mida nimetatakse stilusteks. Hoopis rohkem on stiluseid teada keskajast, mil neid kasutati vahatahvlile või kasetohule kirjutamiseks, näiteks koolides kirjutamist õppides või ladudes kaupade üle arvestust pidades.
