Üld-tuntud definitsiooni järgi on suhkrutõbi süsivesikute, rasvade ja valkude ainevahetuse häire, mille üheks mõõdetavaks tunnuseks on vere tavalisest kõrgem glükoosisisaldus. Iseloomulik on pidev janu, suurenenud uriinikogus, ülemäärane söögiisu, eelistus magusatele toiduainetele. Järgmised sümptomid on üldine jõuetus, vähene libiido, sügelus nahal, neuralgia (närvipõletik) ja jäsemete tuimus. Võib kaasneda kaalukaotus, nägemise halvenemine ja teised tõsised komplikatsioonid, põhjustatud peamiselt üldise vastupanuvõime vähenemisest. Diabeet diagnoositakse, kui suhkrutase veres on ülemäära tõusnud.
Ida-meditsiin ja ki-shiatsu-teooria peavad diabeedi algpõhjuseks põrna, neerude ja peensoole funktsiooni nõrgenemist ja selgitavad, kuidas on see seotud meie igapäevase eluviisiga, psüühikaga.
Hiinlased tegid juba 5000 aastat tagasi tähelepaneku, et on olemas seos kõhunäärme (põrn-pankreas) ja suu vahel. Et kuivus suus tuleneb probleemist selles elundis. Et ka näiteks kilpnäärmehaigused on põhjustatud kõhunäärme häiretest.
Vastavalt ida-meditsiinile ja ki-shiatsu-teooriale tõuseb suhkru tase uriinis, kuna põrn-pankrease funktsioon on nõrgenenud. Põrn korraldab meie seedimist, vereloomet ja hormonaalseid protsesse. Haigestunu kaldub ülekaalulisusele, tal on tugev isu magusate, toorete, külmade, rikkakoostiseliste ja piima-toiduainete vastu ja ta sööb liiga palju. Teisalt puudub tal piisav liikumine (sest tal pole ei vaimset ega füüsilist jõudu) ja ta muretseb liiga palju.
Kaasnevaks sümptomiks on neerufunktsiooni nõrgenemine. Neerud on oluline organ meie üldise vitaalsuse seisukohast, meie vere puhastamisel ja on seotud jalgade verevarustusega.
Häiritud on reeglina ka soolestiku funktsioon. Mitte toidu transport soolestikus, vaid just seedumine ja vereloome. Söödud toit liigub küll läbi, kuid ei seedu enam tarvilikul määral. Seetõttu ei jõua toitained verre, millest tuleneb ka jõuetus ning lihaste tuimus.
Muretsemine ja tugev stress kulutavad meie põrna energiat. Neerude energiat kulutame, kui kurname ennast füüsiliselt igapäevase tööga; ei jäta piisavalt puhkeaega; unustame vett juua füüsilise koormuse ajal. Üha sagedamini on neerufunktsioon puudulik juba noores eas. Neerude psüühiline väljendus on hirm.
Ka soolestik on psüühiliselt seotud stressi ja pingega. Tehes palju tööd peaga, olles pikad tööpäevad pinges ilma pausideta ja süües harva muudame me oma kõhu ja soolestiku sõna otseses mõttes kõvaks ja tuimaks; “lülitame ta välja”. Seedimiseks on vajalik pehmus, soojus ja rahu. Seda meie esivanemad teadsid lastes “leiba luusse”. Tänapäeva söömine on üha sarnasem tankimisele. Lisaks kõigele sunnitakse väsinud ja kurnatud organismi õhtul veel pärast tööd trennis endast maksimumi andma, sest kaal kipub muidu ju tõusma…
See kõik aga kulutab ja ühel hetkel tuleb murdumine, kiire ärakukkumine. Kaal hakkab juba pöördumatult ja kiiresti tõusma. Seda saadab üldine jõuetus ja teised ülalnimetatud sümptomid. On juhuseid, kus kaal tõuseb 6 kuuga isegi 10kg. Samas inimene nagu ei söögi rohkem, vaid isegi piirab oma söömist. Lisaks on käed-jalad külmad juba varasemalt ja nüüd hakkavad ka üha rohkem kanged olema.
Kõigele eelnevale lisandub veel tänapäeva peamine mure – nutiseadmete mõju. Kõikjal räägitakse, et pidev elektromagnetilises väljas viibimine mõjutab kindlasti meie tervist. Kuidas, seda ei osata täna veel lõplikult seletada. Maailmas on juba hulgaliselt uuringuid selle kohta, kuidas erinevate meid ümbritsevate seadmete elektromagnetiline väli töötleb ja võngutab meie keharakke praktiliselt 24h ööpäevas. Mida see tervise jaoks tähendab, ei osata veel teaduslikult seletada. Bioenergeetikaga tegelejad viitavad siin aga otsestele seostele inimeste erinevate haigustega, kasvajatega, stressiga. Seega võimalikud on ka siin seosed diabeediga, mis algab tänapäeval juba varasest east alates.
Kokkuvõttes: diabeeti ei saa siduda vaid söömise ja liikumisega, vaid seda probleemi tuleks vaadata laiemalt. Diabeeti diagnoositakse ka väga toimekatel ja liikuvatel inimestel ning üha rohkem juba noores eas.
Diabeeti põdevad inimesed peavad eelkõige saama aru neist aspektidest ning mõistma, et muuta tuleb eelkõige oma tõekspidamisi ja eluviise. Harjutada tuleb tasakaalu ja mõõdukust kõigis tegemistes, mitte ainult söömises.
Oluline on mõista põrna- ja maomeridiaanis toimuvat, mis on reeglina hoitatuseks enne seisundi suhkruhaiguseks arenemist. Nii on meridiaanisüsteemi hoiatusteks näiteks valulised või häiritud mensturaaltsüklid, valusad rinnaküljed, valutavad põlved, jalamuhud ja isegi sissekasvanud küüned.
Ka südamepekslemine on seotud tegelikult suhkrutaseme alanemisega ja häirega põrna meridiaanis. Pidev suhkrutaseme kõikumine ning nälja ja sukru stabiliseerimise vajaduse rahuldamine kohvi ja sokolaadiga ainult suurendab ohtu pikaajalise südameprobleemi tekkimiseks, mis ongi suhkruhaigete üks suuremaid ohte.
Ki-Shiatsu-teraapia on tõhus vahend diabeedi sümptomite leevendamisel. Olen oma töös tihti kokku puutunud diabeetikutega, kellele ki-shiatsu teraapia on mõjunud positiivselt. Eelkõige on paranenud uni, käte-jalgade verevarustus, seedimine ning seeläbi üldine enesetunne. On olnud juhuseid, kus veresuhkru näit on teraapia järgselt mõneks ajaks normaliseerunud. Siiski tuleb teadvustada, et tegemist on komplitseeritud haigusega ning äkilisi “imeparanemisi” ei toimu. Palju sõltub inimesest endast: tema tahtmisest, tegudest ja organismi tegelikest reservidest.
Kui Sul on huvi ki-shiatsu vastu, siis baaskoolitus on tulemas juba juuni alul.
Kas puudutusel võib olla tervendav mõju? Mida ütleb selle kohta Jaapani tervenduskunst ki-shiatsu ehk zen shiatsu?
