Kõik soovivad olla edukad ja minna läbi elu teadmisega, et on käitunud õigesti. Ja kui on inimesi, kes arvavad, et nad teavad, kuidas elu võib olla rahuldustpakkuv, isegi tähendusrikas, siis miks mitte seda lähemalt uurida. Mida võib öelda maailma peamiste religioonide kohta? Kas neis on midagi, mis annaks meie eludele suurema stabiilsuse ja väärtuse?
Järgnevalt püüame vaadelda peamisi maailma usundeid – hinduismi, New Age’i, budismi, islamit ja kristlust (Igas usundis on olemas erivoolud oma erinevate uskumustega. Siin antud kirjeldus keskendub ainult usundite tuumale. Arutada võiks ka teisi suuri religioone nagu judaism, kuid lühiduse mõttes oleme valinud just need.)
Igaühe kohta on antud lühike tutvustus, kirjeldatud usundi erijooni ja seda, mida see inimesele annab. Autor osutab seejärel erinevustele Jeesuse õpetuse ja maailma religioonide vahel, et võiksite selle üle ise järele mõelda.
Hinduism
Enamik hindusid kummardavad üht ja ainsat ülimat jõudu (Brahmanit) lõputu hulga jumaluste ja jumalannade kujul. Erinevate jumalate ja jumalannade ilmingud kehastuvad ebajumalates, templites, gurudes, jõgedes, loomades jne.
Hindude arvates on nende olukord praeguses elus põhjustatud eelmises elus tehtud tegudest. Kui nende eelnevad teod olid halvad, võib neil selles elus olla meeletult raske. Hindu eesmärk on vabaneda karma seadusest, olla vaba pidevatest ümbersündidest.
Karmatsükli lõpetamiseks on kolm võimalikku viisi: 1) pühenduda mingile Hindu jumalusele või jumalannale; 2) kasvatada oma teadmisi Brahmani (ühtsuse) üle mediteerides… mõista, et eluolukorrad ei ole tõelised, ise-olemine on illusioon ja ainult Brahman on tõelisus; 3) tegeleda erinevate religioossete tseremooniate ja riitustega.
Hinduismis on inimesel vabadus valida, kuidas vaimse täiuslikkuseni jõuda. Hinduismil on ka võimalik vastus maailmas valitseva kannatuse ja kurjuse küsimusele. Hinduismi väitel on inimese kannatused – haigused, nälja või õnnetused – põhjustanud inimese enda kurjad teod, mille ta saatis korda oma eelnevas elus. Tähendusrikas on ainult hing, mis saab ühel päeval ümbersündide tsüklist vabaks ja saab puhata.
New Age
New Age propageerib inimese enda väe või jumalikkuse arendamist. Jumalast rääkides ei mõtle New Age’i järgija üleloomulikku, isikulist Jumalat, kes lõi universumi, vaid kõrgemat teadvust inimese enese sees. New Age’i järgija näeb iseennast kui Jumalat, kosmost, universumit. Tegelikult tuleb kõike, mida see inimene näeb, kuuleb, tunneb või kujutleb, pidada jumalikuks.
New Age, mis ühendab eklektiliselt väga erinevaid ideelisi suundasid, vaateid ja teooriaid, kirjeldab end kui iidsete vaimsete traditsioonide kogumit. Nagu hinduismis, tunnistatakse siingi paljusid jumalusi ja jumalannasid. Maad peetakse kogu vaimsuse allikaks, millel on omaenda mõistus, emotsioonid ja jumalus. Kõige üle on aga inimene ise. Inimene on kõige algataja, kontrollija ja jumal. Väljaspool seda, mida inimene otsustab, ei ole reaalsust.
New Age õpetab tervet rida ida müstitsistlikke ja vaimseid, metafüüsilisi ja psüühilisi tehnikaid nagu hingamisharjutused, poollauldes lugemine, trummimäng, mediteerimine selleks, et arendada muudetud teadvust ja iseenda jumalikkust.
Kõike negatiivset, mida inimene kogeb (läbikukkumised, kurbus, viha, isekus, haiget saamine), peetakse illusiooniks. Uskudes, et nad on täielikult valitsevad oma elu üle, ei ole nende elus midagi valet, negatiivset või valusat. Lõpuks areneb inimene vaimselt sinnamaani, et enam ei ole objektiivset, välist reaalsust. Inimene, saades jumalaks, loob omaenese reaalsuse.
Budism
Budistid ei kummarda ühtegi jumalust ega Jumalat. Mitte-budistid arvavad sageli, et budistid kummardavad Buddhat. Buddha (Siddhartha Gautama) ei väitnud aga kunagi, et ta on jumal, budistid vaatlevad teda pigem kui kedagi, kes saavutas selle, mida ka nemad püüavad saavutada – vaimset valgustatust – ja sellega koos vabadust pidevast elu ja surma tsüklist. Enamik budiste usuvad, et inimene sünnib lugematuid kordi ümber, millega paratamatult kaasneb kannatus. Budist püüdleb ümbersündide lõpetamise poole. Budistid usuvad, et ümbersünde põhjustab kõik, mida inimene ihaldab, mis põhjustab temas vastumeelsust ja tema väärkujutlused. Seepärast on budisti eesmärk oma südant puhastada ja lasta lahti igatsusest meeleliste ihade järele ning enesearmastusest.
Budistid järgivad tervet rida religioosseid põhimõtteid ja mediteerivad väga pühendunult. Kui budist mediteerib, siis ei ole see sama, mis palvetamine või jumalusele keskendumine, vaid pigem enesedistsipliin. Mediteerimise kaudu võib inimene jõuda nirvaanasse – „täielikku vabanemisse” ihaleegist.
Budism pakub midagi, mis on tõde enamiku maailma religioonide kohta: distsipliin, väärtused ja juhtnöörid, mille järgi võib inimene elada.
Islam
Moslemid usuvad, et on üks kõikvõimas Jumal, kelle nimi on Allah, kes on mõõtmatult kõrgem kogu inimkonnast ja keda ei ole võimalik kogeda. Allahit peetakse universumi loojaks ning kõige hea ja halva allikaks. Kõik, mis juhtub, on Allahi tahe. Ta on vägev ja range kohtunik, kes on oma järgijate vastu armuline, sõltuvalt sellest, kas nende head teod ja religioosne pühendumus on piisavad. Moslemi suhe Allahiga on kui suhe isanda ja teenri vahel.
Kuigi moslem austab mitmeid prohveteid, peetakse Muhamedi viimaseks prohvetiks ning tema sõnad ja elustiil on autoriteediks. Moslem peab järgima viit religioosset kohustust: 1) kordama usutunnistust Allahi ja Muhamedi kohta; 2) lugema teatud araabiakeelseid palveid viis korda päevas; 3) annetama vaestele; 4) igal aastal ühe kuu paastuma toidust, joogist, seksist ja suitsetamisest päikesetõusust päikeseloojanguni; 5) tegema kord elus palverännaku Meka templisse. Surres loodab moslem vastavalt oma ustavusele eelnimetatud kohustuste täitmisel saada paradiisi, meelelise naudingu asupaika. Vastasel juhul järgneb igavene karistus põrgus.
Paljude inimeste jaoks vastab islam nendele ootustele, milline religioon ja jumalus olema peavad. Islam õpetab, et on üks ülim Jumal, keda kummardatakse heade tegude ja distsiplineeritud usurituaalide kaudu. Pärast surma premeeritakse või karistatakse inimest vastavalt tema religioossele pühendumisele.
Kristlus – usk Jeesusesse Kristusesse
Kristlased usuvad armastavasse Jumalasse, kes on end ilmutanud ja keda on võimalik selles elus isiklikult tunda. Jeesuse Kristusega ei keskendu inimene usurituaalidele ega heade tegude tegemisele, vaid suhtele Jumalaga ja tema paremale tundmaõppimisele.
Kristlane kogeb rõõmu ja tähendusrikast elu usu läbi Jeesusesse Kristusesse endasse, mitte ainult tema õpetusse. Selles elus maa peal ei rääkinud Jeesus endast kui Jumala saadetud prohvetist ega valgustatud õpetajast. Selle asemel väitis Jeesus, et ta on inimeseks saanud Jumal. Ta tegi imesid, andestas inimestele nende patte ja ütles, et igaühel, kes temasse usub, on igavene elu. Ta väitis selliseid asju nagu: „Mina olen maailma valgus. Kes järgneb mulle, ei käi pimeduses, vaid tal on elu valgus.”1
Kristlased peavad Piiblit Jumala kirjapandud sõnumiks inimkonnale. Piibel on ajalooline dokument Jeesuse elu ja imede kohta, aga samuti ilmutab Piibel Jumala isikut, tema armastust ja tõde ning seda, kuidas temaga suhtesse astuda.
Milliste olukordadega kristlane oma elus iganes kokku ei puutuks, võib ta julgelt pöörduda targa ja võimsa Jumala poole, kes teda siiralt armastab. Kristlased usuvad, et Jumal vastab palvetele ja et elu saab tähenduse, kui nad elavad Jumala austuseks.
Mis vahet seal on?
Käsitledes neid suuri usundeid ja nende vaateid Jumalale, leiame tohutu erinevuse:
• hindud tunnistavad suurt hulka jumalusi ja jumalannasid;
• budistide sõnul ei ole jumalust olemas;
• New Age’i järgijad usuvad, et nemad on jumalad;
• moslemid usuvad võimsasse Jumalasse, keda pole aga võimalik tunda;
• kristlased usuvad Jumalasse, kes on armastav ja kellele on võimalik läheneda.
Kas kõik religioonid kummardavad sama Jumalat? Mõtleme selle üle. New Age õpetab, et igaüks peaks keskenduma kosmilisele teadvusele, kuid see nõuaks islamilt oma ainujumala hülgamist, hinduismil oma paljude jumaluste mahajätmist ja budismilt jumala olemasolu tunnistamist.
Maailma peamised religioonid (hinduism, New Age, budism, islam, Jeesuse Kristuse järgimine) on igaüks unikaalsed. Neist üks kinnitab, et on olemas isikuline armastav Jumal, keda võib selles elus tundma õppida. Jeesus Kristus rääkis Jumalast, kes kutsub meid endaga suhet alustama ja kes seisab meie kõrval lohutaja, nõuandja ja võimsa armastava Jumalana.
Hinduismis on inimene omapäi, püüdes saavutada karmast vabanemist. New Age’is töötab inimene omaenda jumalikkuse kallal. Budismis on igaühe püüdluseks vabaneda ihast. Islamis järgib inimene ususeadusi, et pärast surma paradiisi saada. Jeesuse õpetuses näeme isiklikku suhet isikulise Jumalaga – suhet, mis kandub edasi järgmisse ellu.
Kas inimene võib selles elus Jumalat tundma õppida?
Vastus on jah. Sa võid Jumalat tundma õppida, lisaks on sul võimalik teada, et Jumal aktsepteerib ja armastab sind täielikult.
Paljud maailmausundid jätavad inimese omapäi püüdlema vaimse täiuslikkuse poole. Näiteks Buddha ei väitnud kunagi, et ta oleks patuta. Ka Muhamed tunnistas, et ta vajab andestust. „Pole oluline kui targad, pole oluline kui andekad, pole oluline kui mõjuvõimsad teised prohvetid, gurud ja õpetajad võisid olla, nad teadsid, et nad on ebatäiuslikud nagu me kõik.”2
Jeesus Kristus aga ei maininud kunagi ühtegi omaenda pattu. Vastupidi, Jeesus andis inimestele nende patud andeks ja ta tahab ka meie patud andeks anda. Me kõik oleme teadlikud oma vigadest, kõigest sellest, mis võib panna teisi inimesi meist halvasti mõtlema või millest me soovime loobuda… Võib-olla on selleks mingi sõltuvus, vihahood, ropendamine, vihkavad märkused. Jumal armastab meid, kuid vihkab pattu ja ta on öelnud, et patu tagajärjel oleme temast lahutatud. Samas andis Jumal meile võimaluse andeks saada ja teda tundma õppida. Jeesus, Jumala Poeg, Jumal inimkujul, võttis kogu patu enda peale, kannatas ristil ja suri vabatahtlikult meie asemel. Piibel ütleb: „Armastuse me oleme ära tundnud sellest, et Kristus on jätnud oma elu meie eest.”3
Jumal pakub meile täielikku andestust, kuna Jeesus suri meie asemel. See tähendab andestust kõikidele meie pattudele minevikus, olevikus ja tulevikus. Jeesus kandis karistuse nende kõigi eest. Jumal, kes on universumi loonud, armastab meid ja tahab meiega suhelda. „Jumala armastus meie vastu on saanud avalikuks selles, et Jumal oma ainusündinud Poja on läkitanud maailma, et me tema läbi elaksime.”4
Kristuse kaudu pakub Jumal meile tõelist vabadust patust ja süüst. Ta ei jäta inimese vigu inimese enda õlule koos tillukese lootusega, et ehk saab ta homme paremaks inimeseks. Jeesuse Kristuse näol sirutas Jumal oma käe inimkonnale, pakkudes meile võimaluse teda tunda. „Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.”5
Jumal tahab, et me teda tunneksime
Jumal on meid loonud, et elaksime suhtes temaga. Jeesus ütles: „Kes minu juurde tuleb, see ei nälgi iialgi, ja kes minusse usub, see ei janune enam iialgi…ning kes minu juurde tuleb, seda ma ei aja välja.”6 Jeesus kutsus inimesi järgima mitte ainult tema õpetust, vaid teda ennast. Ta ütles: „Mina olen tee ja tõde ja elu.”7 Väites, et ta on tõde, läheb Kristus kaugemale kui prohvetid ja õpetajad, kes ütlesid lihtsalt, et nad kõnelevad tõtt.8
Jeesus samastas end Jumalaga ning ka tõestas seda. Jeesus ütles, et ta lüüakse risti ja et kolme päeva pärast tõuseb ta surnuist üles. Ta ei öelnud, et ühel päeval reinkarneerub ta uude ellu. (Kes võiks siis teada, kas ta ka tegelikult seda tegi?) Ta ütles, et kolm päeva pärast matmist näitab ta end elusana neile, kes tema ristilöömist pealt nägid. Kolmandal päeval leitigi Jeesuse haud tühjana ja paljud inimesed tunnistasid, et nad nägid teda taas elavana. Nüüd pakub Jeesus meile igavest elu.
Kahepoolne suhe
Paljud religioonid keskenduvad inimese vaimsetele pingutustele. Jeesuse Kristuse puhul on tegu kahepoolse suhtlusega sinu ja Jumala vahel. Ta kutsub meid enda juurde tulema. „Issand on ligi kõigile, kes teda appi hüüavad, kõigile, kes teda tões appi hüüavad.”9 Sa võid suhelda Jumalaga, kes vastab su palvetele, annab sulle suurema rahu ja rõõmu, juhatab sind, näitab sulle oma armastust ja muudab su elu. Jeesus ütles: „Mina olen tulnud, et neil oleks elu, ja oleks seda ülirohkesti.”10 See ei tähenda, et elu muutub täiuslikuks ja probleemivabaks. See tähendab aga, et sa võid minna läbi elu koos Jumalaga, kes tahab olla osa su elust ja kes on oma armastuses ustav.
See ei ole pühendumine enesetäiustamismeetodile nagu budismi kaheksaosaline tee kannatustest vabanemiseks, islami viis sammast, meditatsioon, head teod või isegi kümme käsku. Need tunduvad olevat selged, täpselt määratletud, kergesti järgitavad teed vaimsuseni. Kuid neist saab väsitav püüdlemine täiuslikkuse poole ning Jumal jääb ikka kaugeks. Meie lootus ei ole reeglite ega standardite järgimises, vaid Päästja tundmises, kes meid täielikult aktsepteerib, sest et usume temasse ja et ta ohverdas iseend meie eest. Me ei teeni oma kohta taevas usualaste pingutuste ega heade tegudega. Taevas kingitakse meile tasuta, kui alustame suhet Jeesuse Kristusega.
Kas sa tahaksid andestust oma vigade eest ja isiklikult tundma õppida Jumala armastust sinu vastu?
Suhte alustamine Jumalaga
Sa võid alustada suhet Jumalaga kohe praegu. See on väga lihtne – palu siiralt Jumalalt andestust oma pattude eest ja kutsu ta oma ellu. Jeesus ütles: „Ennäe, ma seisan [sinu südame] ukse taga ja koputan. Kui keegi kuuleb mu häält ja avab ukse, siis ma tulen tema juurde sisse.”11 Kas sooviksid alustada suhet Jumalaga, kes on sind loonud ja kes sind sügavalt armastab? Sa võid seda kohe teha, kui see on su südame igatsus: „Jumal, ma palun, et sa annaksid mulle andeks, ja ma kutsun sind oma südamesse. Tänan sind, Jeesus, et surid mu pattude eest. Tänan, et sa tuled mu ellu nii, nagu sa oled lubanud.”
Piibel räägib, et „kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks.”12 Kui sa palusid siiralt, et Jumal tuleks su ellu, siis oled sa astunud temaga isiklikku suhtesse. See on umbes nii, nagu sa oleksid just Jumalat kohanud ja ta tahab sul aidata teda paremini tundma õppida, näidata oma armastust sinu vastu ja juhtida sind oma tarkusega, mis otsuseid sul iganes ka tuleks teha. Raamat Piiblis, mida nimetatakse Johannese evangeeliumiks, on hea koht, kust alustada Jumala tundma õppimisega. Võib-olla tahaksid rääkida kellelegi teisele oma äsjasest otsusest kutsuda Jeesus oma ellu.
Maailma religioonides on inimesel suhe õpetustega, ideedega, teedega, rituaalidega. Jeesuse kaudu võib inimesel olla suhe armastava ja võimsa Jumalaga. Sa võid temaga rääkida ja ta juhatab sind selles elus. Ta ei suuna sind lihtsalt mingile teele, filosoofia või religiooni juurde. Ta kutsub sind, et sa võiksid teda tundma õppida, tunda rõõmu ja olla kindel tema armastuses kesk elu väljakutseid. „Vaadake, kui suure armastuse Isa on meile andnud: meid hüütakse Jumala lasteks.”
Loo autor on Marilyn Adamson
Allikas: http://www.tudengielu.net
