Kui William Goldingi klassikaline romaan Kärbeste jumal, lugu üksikule troopikasaarele sattunud inglise koolipoistest hiljaaegu ekraniseeriti, siis küsisid arvustajad, miks oli tarvis seda lugu jälle filmilinale tuua. Ehkki kõnealune filmiversioon ei pruugi olla kuigi kunstiküps, võime vastata, et see lugu kõneleb mis tahes kujul vahetult ja mõjusalt kogu inimühiskonna seisukorrast meie planeedil.
Võib-olla pole küpse mehelikkuse (või naiselikkuse) arhetüübid ühelgi ajastul valitsevad olnud. Tundub, et inimliik elab lapsikuse kurja tähe all, ja vahest on see alati nõnda olnud. Seega on patriarhaat tegelikult “puerarhia” (st poiste valitsus) ja võib-olla on meie maailm alati üsna suurel määral sarnanenud Goldingi teose saarega. Ent vähemalt olid kord olemas struktuurid ja süsteemid ̶ rituaalid ̶ sellise meheliku küpsuse esilekutsumiseks, mida süsteemidele, rituaalidele ja sümbolitele vastu seisvas nüüdismaailmas harva esineb. Kunagi olid vähemasti pühad kuningad, kellele kuningriigi mehed võisid projitseerida seesmist Kuningat, aktiveerides nõnda kaudsel moel seda mehelikku arhetüüpi. Kindlasti oli nii heas kui ka halvas mõttes aeg, mil Sõjamehe energia kujundas toimekalt ja tõhusalt meeste elu ning nende rajatud tsivilisatsioone. Ehkki vaid väheste eelisõigusena, oli alati olemas ka Maag, kelle abil mehed eluraskustest jagu said ja ühiskond äraarvamatute loodusjõudude üle teatava kontrolli saavutas. Kultuurides, kus peeti lugu nägijaist, prohvetitest, koopamaalijaist ja luuletajatest, hinnati seeläbi kõrgelt Armastaja arhetüüpi.
Nüüd on see kõik vahetatud isikliku jõukuse ja eneseupitamise tänapäevase valuuta vastu. Ometigi vajab meie maailm küpseid mehelikke energiaid rohkem kui kunagi varem ajaloo kestel. Saatuse iroonia seisneb selles, et just nüüd, mil kogu tsivilisatsioon tundub lähenevat suurimale initsiatsioonile ̶ killustatud hõimkondadest terviklikuma ja universaalsema elu poole ̶, on need rituaalprotsessid, mis võimaldasid poistel meesteks saada, planeedilt peaaegu täielikult kadunud.
Ellujäämiseks on tarvis, et ebaküpsuse asemele tuleks küpsus ̶ poistest saaks mehed ja tüdrukutest naised ning ülespuhutus taanduks tõelise ülevuse ees. Samal ajal saame loota vaid iseendi kui meeste seesmistele jõuvarudele, võideldes meie maailma arukama tuleviku eest praktiliselt üksinda. Võib-olla see peabki nõnda olema. Evolutsiooniprotsess on andnud iga mehe käsutusse neli võimsat mehelikku arhetüüpi, mille abil on inimkonna ajaloo eri ajajärkudel tulnud lahendada keerukaid probleeme ning teha mõeldamatutena tundunud asju ̶ luua korratuses seadusi, virgutada loovuse ja viljakuse tohutut õitsengut (mis pani aluse muistsetele tsivilisatsioonidele), omandada võime ohjata nii seesmist kui ka välist keskkonda ning kutsuda esile hella hoolitsust ja lähedust.
Vahest on inimliigi arenguprotsess korraldanud ka nende jõudude põhjaliku seesmise omaksvõtu ja psühhologiseerumise nüüdisaja meeste puhul. Kui meie aeg on nii sügavaimas kui ka pealiskaudseimas mõttes individualismi ajastu, siis olgem isiksused! Kasvatame ja tervitame siis suuri isiksusi ̶ mehi, kes muistsete kuningate heasoovlikkuse, vanaaja sõdalaste julguse ja otsustavuse, maagide tarkuse ning armastajate kirglikkusega võtavad tarmukalt vastu väljakutse päästa maailma, mis juba enne meid on lagunema hakanud. Kahtlemata jätkub ülemaailmsete probleemide lahendamisel tööd igale mehele kogu lähituleviku kestel. Nende probleemide lahendamise tõhusus sõltub otseselt sellest, kuidas me üksikisikuina saame jagu iseendi ebaküpsusest. Meie maailma edasine saatus oleneb väga palju sellest, kuidas meil õnnestub kasvada Poisi psühholoogia mõju all olevatest tegelastest tõelisteks meesteks, kelle elu suunavad Mehe psühholoogia arhetüübid.
Vaatleme lähemalt tehnikaid, mille abil on võimalik luua asjakohast ühendust küpse mehelikkuse arhetüüpidega. Igaühe jaoks meist on esimeseks sammuks kriitiline enesehindamine. Oleme juba öelnud, et pole mõtet küsida, kas meie elus avalduvad arhetüüpide negatiivsed küljed. Realistlik ja aus küsimus on hoopis see, kuidas need ilmnevad. Küpsuse, Poisi psühholoogiast Mehe psühholoogiasse siirdumise võtmesõna on alandlikkus. See ei tähenda alandumist. Me ei palu ühelgi mehel ennast alandada või lasta seda teha teistel. Kaugeltki mitte! Meil kõigil on tarvis alandlikkust, mis koosneb kahest asjast: oma puuduste tunnetamisest ja vajaliku abi hankimisest.
Eeldades, et meile kõigile kulub ära mõningane abi, vaatame nüüd lähemalt nelja olulist tehnikat nende positiivsete jõuvarude juurutamiseks, millest meil elus vajaka jääb.
Aktiivne kujutlusdialoog
Esimeses tehnikas, mida psühholoogias nimetatakse aktiivseks kujutlusdialoogiks, peab teadvustav Ego läbirääkimisi erinevate alateadlike üksuste, koondunud teadvusvormide ja teiste vaatenurkadega, mis kõik asuvad meie sees. Nende vaatenurkade taga on, vahel üsna varjatud moel, arhetüübid nii positiivsel kui ka negatiivsel kujul. Nagunii on meil iseendaga jutuajamisi, aga tavaliselt ei ole nendest tolku. See on muidugi nali, kui öeldakse: “Endaga rääkimises pole midagi imelikku, niikaua kui sa ei vasta.” Ent tegelikult me vastame iseendale ja teeme seda kogu aeg. Mõnikord valjusti, vahel jällegi mõttes. Tihtipeale on vastuseks hoopis juhtumused ja inimesed, kelle tulekut oma ellu me pole teadlikult sugugi soovinud. Samuti võime vastata endale sellise vaatekoha või hoiaku väljendamisega, mida me teadlikult jälestame.
Iga mees on kogenud seda, et võib ette mõelda, kuidas ja mida öelda kõrgetasemelisel koosolekul või remonditöökojas (asjatundmatu töö pärast häält tõstes), ent tegelikkuses kukub kõik hoopis teisiti välja. Koosolekul kavatses mees näiteks rahulik olla ning selgelt ja täpselt oma arvamust avaldada. Kui aga teised ärritusid, siis avastas ta ühtäkki, et püüab vastasväitlejaist vihaselt üle karjuda. Autotöökojas katkestas tema kavandatud sõnavalingu ootamatult osavõtlikuna tunduv ametnik, misjärel mees viimaks leebus, ehkki teadis väga hästi, et talle püüti lihtsalt mett moka peale määrida.
Kaks tuhat aastat tagasi küsis Paulus endalt suure nördimusega: “Miks teen ma seda, mida ma ei taha, aga seda, mida tahan, ei suuda teha?” Kui lugu on lõppenud, siis ütleme endale: “Ma ei tea, mis mind seda tegema pani!” Meie kavandatud käitumist ja ütlusi muutis see, mida psühholoogias nimetatakse autonoomseks kompleksiks, ja selle taga on omakorda üks arhetüüpse Varju poolustest. Mõistlikum on nende mässuliste ja sageli negatiivsete energiavormidega tutvust teha, enne kui nende mõjul midagi kahetsusväärset teeme või ütleme.
Aktiivne kujutlusdialoog on oluline tehnika selleks, et pidada vestlusi, nõupidamisi ning konverentskõnesid nende energiavormidega, kes on meie nägu, ent samas ajatud ja universaalsed. Aktiivse kujutlusdialoogi puhul me kõneleme nendega, võttes ühendust ühe või mitme arhetüüpse vormiga, ja esitame oma vaatenurga. Siis kuulame, mis nad kostavad. Sageli on kõige parem nii Ego kui ka “vastasväitleja” mõtted ja tunded üles märkida, nii nagu need parasjagu tulevad, ilma tsensuurita.
Nagu mis tahes tulemusliku nõupidamise puhul, on meil tarvis vähemasti vastaspool ära kuulata, et saaksime olla lahkarvamusel. Eriti vaenulikus olukorras tuleb meil võimalust mööda kas või käesolevaks puhuks vaherahu sõlmida. Igatahes võimaldab see harjutus meil vastasleeri uurida ja lõpuks ongi enamik kaarte lahtised. Kui oleme informeeritud, siis saame aegsasti relvastuda.
Esialgu võib niisugune harjutus veidrana tunduda, aga juba mõne aja pärast saab ilmsiks, et iga mehe psüühikas on olemas erinevad vaatekohad. Võib juhtuda, et algul ei ole mingeid tulemusi. Kui jätkad iseendaga rääkimist, siis tulevad lõpuks ka vastused. Need võivad olla jalustrabavad või hoopiski julgustavad, aga tulemata nad ei jää.
Siinkohal üks hoiatus: kui kohtad seda harjutust sooritades tõeliselt vaenulikku üksust, mida mõned psühholoogid nimetavad seesmiseks vaenajaks, siis katkesta dialoog ja pea nõu asjatundliku psühhoterapeudiga. Tõenäoselt on enamikul meist olemas nii seesmised vaenajad kui ka abistajad. Too vaenaja võib siiski olla niivõrd õel, et inimene ei suuda temaga üksi läbirääkimisi pidada. Kui pelgad kohtumist sellise vaenajaga, siis on kõige parem enne harjutuse algust manada esile positiivne arhetüüpne energia. (Manamisest räägime lähemalt järgmises jaotises.)
Veel üks märkus: sa võid leida, et mängus on mitu vaatenurka. Sel juhul suhtu sellesse kui koosolekusse ja kuula kõik osalised ära.
Toome ühe näite aktiivsest kujutlusdialoogist. Mehel, kes nõnda ühe oma kompleksiga (Tüssajaga) kõneles, oli töö juures rohkesti pahandusi, sest ta ei suutnud ohjeldada enda kriitilisi kommentaare ̶ enamik neist põhinesid õigetel tähelepanekutel ̶ juhtkonna asjatundmatuse kohta. Ta naeruvääristas töökaaslaste juuresolekul oma ülemust, ei jõudnud õigel ajal tööle ega suutnud koosolekuil enda rahutust ja tülgastust vaos hoida, mistõttu hakkas vahel ülemusega puid ja maid jagama.
Järgnev kahekõne leidis aset siis, kui too mees üritas välja selgitada, kes või mis temas sellist käitumist esile kutsub. (E on Ego ja T Tüssaja.)
E: Kes sa oled? [Paus] Kes sa oled? [Paus] Mida sa tahad? [Pikk paus] Kes sa ka ei ole, igatahes tõmbad sa mulle häda kaela.
T: Kas pole huvitav?
E: Oo, keegi ongi kohal.
T: Ära mängi lolli. Muidugi on keegi kohal. Kui võiksin sinu kohta sedasama öelda. Tuled põlevad, aga kodus pole kedagi!
E: Mida sa minust tahad?
T: Las ma mõtlen pisut. [Paus] Sa ju tead, mida ma tahan, igavene tolvan. Ma tahan sind õnnetuks teha.
E: Miks?
T: Miks? [pilkamisi] Sest see on tore. Sa arvad, et oled äge sell. Kujuta ette, kui sind vallandatakse! Oi, vennas, see oleks vast vahva!
E: Kes sa oled?
T: Mu nimi pole tähtis. Oluline on see, et ma olen siin.
E: Miks sa mind õnnetuks tahad teha? Miks see sinu jaoks vahva on?
T: Sest sa oled selle ära teeninud. Mina olen õnnetu.
E: Mis sind õnnetuks teeb?
T: See, mis sa minuga teinud oled.
E: Mina sinuga?!
T: Sina jah, lontrus sihukene.
E: Mis ma sulle teinud olen?
T: Sa ei hooli minust, nii et ära parem üldse silmakirjatse.
E: Hoolin küll. Ma tahan sinust hoolida.
T: Muidugi, sest sa oled kehvas olukorras.
E: See on õige. Meil sinuga tuleb asjad selgeks rääkida.
T: Ei, seda pole vaja. Sul on tarvis sulg sappa saada.
E: Ma ei lase sul asja selleni viia.
T: Eks ürita mind takistada!
Pärast vastastikust süüdistamist ja umbusalduse avaldamist asusid Ego ja Tüssaja arhetüüp, kes esindas tolle mehe varjukülge, asja tõsisemalt käsitlema.
T: Sa surud kõik oma tõelised tunded maha. Sa oled lontu. Mina olengi sinu tõeline tundeelu. Tahan mõnikord vihane olla ja vahel siiralt rõõmus! Sina aga lihtsalt kooserdad ringi, käitudes üleolevalt. Kogu sinu üleolekutunne tuleneb minust. Ma olen sinu tõeline mina!
E: Ma tahan sinu sõber olla. Mul on tarvis, et sa kuuluksid mulle. Sa ei ole mina. Mul on oma vaatenurk ja sul tuleb seda kuulata. Aga ma pööran kindlasti uue lehekülje. Samal ajal ei või ma lasta sul töö juures igasuguseid asju välja pahvatada. Kui mind lahti lastakse, siis jääd ka sina nälga. Saad ju aru küll, et oleme selles suhtes ühes olukorras.
T: Jah, hea küll. Ent sa pead mulle ka tähelepanu pöörama. Puhkuste aeg on tulemas ja ma tahan sel aastal kusagile sõita. Vein, naised, muusika! Sul tuleb osta mõned riided ja pilet, soovitavalt troopikasse! Ja üks asi veel ̶ ära ehmata ̶ ma tahan seksida!
E: Jõudsime kokkuleppele. Sina jällegi ei hakka mulle töö juures survet avaldama, muidu antakse meile pidev puhkus.
T: Selles mu mõte seisneski. Kavatsesin sundida sind mingisugust puhkust võtma. Ära ainult meie kokkuleppest tagane.
E: Seda ma ei tee.
T: Siis on asi korras.
Sageli kahandab selline nõupidamine suurel määral seesmiste “vastasväitlejate” (tavaliselt on need ebaküpsed mehelikud energiavormid) mõjujõudu. Nagu kõik lapsed, tahavad ka nemad, et neid tähele pandaks, austataks ja tõsiselt võetaks. Neil on õigus seda nõuda. Kui me neist lugu peame ja nende tundmusi hindame, siis ei ole neil enam tarvis meie ellu segadust luua.
See lahkheli lõppes sõbralikult. Varasema olematu suhte asemel tekkis selle mehe elus nüüd tasakaalustav mõjur. Tüssaja suutis lõpuks tema upsakust kahandada ja tegi seda just selleks, et panna teda oma isiksuse hüljatud külgi teostama. Tegelane, kes esialgu oli seesmise vaenaja rollis, muutus eluaegseks sõbraks.
Teisele tehnikale panime nimeks manamine. Tegemist on mehelike arhetüüpide kui positiivsete energiavormide juurutamisega nende täiuses. Ka see võib esialgu kummalisena tunduda, aga lähemal uurimisel selgub, et tegeleme sellise asjaga kogu aeg. Enamjaolt elame kõik siseelu ette kavatsemata, manades vaimusilma ette kujundeid ja mõtteid, mis vahel on abiks, aga tihtipeale mitte. Meel on tulvil vaatepilte, helisid ja sõnu, millest paljud on soovimatud. Selles veendumiseks tarvitseb vaid hetkeks silmad sulgeda. Pimeduses kerkivad esile kujundid ja meeles tunglevad mõtted, mida seesmine “kõrv” vaevu kuuleb.
Kui aktiivne kujutlusdialoog on teadlik ja keskendunud jutuajamine iseendaga, siis manamine on selliste kujundite teadlik ning keskendunud esilekutsumine, mida me tahame näha. Kujutelmad mõjutavad väga suurel määral meie meeleolusid, hoiakuid, vaatenurki ja tegusid. Seepärast on oluline, et manaksime esile sobivaid mõtteid ja kujutelmi.
Keskendunud kujutlemine ehk manamine toimub järgmiselt. Võimaluse korral leia endale vaikne koht ja küllaldaselt aega, puhasta meel segavatest mõtetest ning lõdvestu ̶ nii hästi, kui suudad. (Me ei soovita pikki lõdvestusharjutusi selle protsessi olulise osana, ehkki nendest võib abi olla.) Keskendu sellisele kujutelmale, mis sisaldab nii mõttepilti kui ka kuuldavaid sõnu (vähemasti sinu meeles kuuldavaid). Kasulik on kulutada pisut aega Kuninga, Sõjamehe, Maagi ja Armastaja kujundite leidmiseks. Kasuta neid manamisel. Ütleme, et leidsid pildi aujärjel istuvast Rooma keisrist ̶ see võib olla näiteks filmikaader või maal. Aseta see harjutuse ajaks enda ette. Lõdvestu ja kõnele selle kujutisega. Kutsu välja oma sisimas olev Kuningas. Liida enda alateadvuse sügavused temaga ühte. Mõista seda, et sina (kui Ego) oled Kuningast erinev. Muuda enda Ego kujutluses tema teenriks. Tunneta Kuninga rahu ja tugevust, tasakaalukat heasoovlikkust ning seda, kuidas ta sind silmas peab. Kujutle ennast tema trooni ette, audientsile, ja “palveta” tema poole. Ütle Kuningale, et sa vajad teda ja tema abi: väge, soosingut, korraarmastust ja mehisust. Looda tema suuremeelsusele ja lahkusele.
Kord tuli üks noor mees teraapiasse, kuna tal puudus igasugune ühendus enda loomuse erootilise küljega. Ta ei suutnud naistega “keemilist” sidet luua. Rohkem kui midagi muud igatses ta leida naist, kes teda armastaks, kellega oleks vahva seksida ning abielluda. Osa teraapilisest ettekirjutusest seisnes selles, et ta pidi lugema võimalikult palju kreeka armastusjumala Erose kohta, eriti Erose (Cupido) ja Psyche lugu, ning seejärel palvetama Erose poole, et too aitaks tal tunda end külgetõmbava ja meelana. Peagi pärast seda, kui ta oli hakanud esile manama Armastaja kujutist, läks too noormees laevaga puhkusereisile. Kaunis ootamatult kohtas ta ilusat naist, kes pidas teda kõikidest nähtud meestest kõige mehisemaks ja nägusamaks. Ta tundis mehes äsjaleitud Erose, mis täitis kogu isiksuse enda jõu ja säraga. Naine ütles talle otsesui: “Sa oled kaunis nagu jumalus!” Mitmel ööl jahutasid nad oma kirelõõma merevoogudes ühtides ̶ see oli kõige imelisem seksuaalne kogemus tolle mehe senises elus. Tema ja temake suhtlesid edasi ka pärast ristlusreisi lõppu ning abiellusid vähem kui aasta möödudes, kusjuures oli juba pisikest peret oodata. Mees peab uue, rahuldusküllasema elu tõukejõuks
Armastaja esilemanamist. Üks mees sattus enesekindla ja mehise käitumise pärast naiskolleegide rünnakute ning torgete märklauaks. Talle oli toeks töölaual seisev kristallpüramiid. (Nagu oleme näinud, sümboliseerib püramiid mehelikku Mina.) Mil iganes ta tundis, et mõõt hakkab täis saama, tegi ta minutilise pausi, silmitses püramiidi ja asetas selle mõttes enda rinna keskele. Tundmuslikud rünnakud tema mehelikkuse pihta sööstsid lainetena vastu püramiidi külgi, püüdes seda killustada. Kuid alati põrkusid lained tagasi, lõpuks vaibudes. Mehe tööolukord ei paranenud, aga ta suutis enamasti jääda tasakaalukaks, rahulikuks ja keskendunuks, otsides samal ajal soodsamat töökeskkonda. Päevaste toimetuste tõttu ei saanud ta manamist täiemõõduliseks rituaaliks kujundada. Hilisõhtuses või varahommikuses üksinduses on see üsna paljudel meestel kombeks. Vahel nad isegi süütavad küünlad ja suitsutavad viirukit arhetüübi kujutise ees, et austada seda energiavormi, mille poole nad pöörduvad muistsel, ent ometigi väga sobival viisil. Meie pakutud harjutust võib võrrelda usundite arusaamaga palvest, kui viimasega kaasneb jumaluse väe rituaalne juurutamine. Õigeusuliste ikoonid ja katoliiklaste raidkujud ei ole kaugeltki mitte väärjumalakujud, vaid aitavad usklikul keskenduda sellele energiavormile, mida ta parasjagu esile manab. Pühaku või Jumala kuju võib inimese meeles nii tugevasti juurduda, et ta ei vaja enam sellest hoovava energia tunnetamiseks välist objekti.
Meeste imetlemine. Imetlemine on paljuski samalaadne tehnika. Küpsetel meestel on tarvis imetleda teisi mehi, nii elavaid kui ka surnuid. Eriti on meil vaja kokkupuudet vanemate meestega, keda saame austada. Kui niisuguseid isiklikke kokkupuuteid ei ole, siis tuleb lugeda selliste meeste elulugusid, et tutvuda nende sõnade ja tegudega. Need mehed ei pea seetõttu sugugi täiuslikud olema, sest täiuslikkus ̶ täiesti tervikliku inimisiksuse loomine ̶ jääbki saavutamata. Ometigi on võimalik terviklikkuse poole püüelda ja selle eest vastutab iga mees ainuisikuliselt. Just oma nõrkuste, hingeelu nende alade täiustamiseks, mis on arhetüüpsete varisüsteemide küüsis, on meil tarvis aktiivse imetlemise kaudu manada esile voorusi, mida me ise küll veel ei evi, aga mõistame tunnustada teistes meestes.
Kui meie elus jääb vajaka Sõjamehest, siis võime tundma õppida ja tunnustada sõdalashinge Egiptuse vaarao Ramses II elus, suulu pealiku vapruses, kes juhtis 19. sajandil oma rahva võitlust inglaste vastu, või George Pattoni tegudes. Kui on tarvis asjakohaselt juurutada Kuninga energiat, siis võiksime uurida selliste meeste elulugusid nagu Abraham Lincoln ja Ho Chi Minh. Armastaja mõju suurendamiseks imetleme näiteks Leo Buscaglia Armastaja energiat.
Kogu loo tuum seisneb tõigas, et esilemanatud mõtetest ja kujutelmadest ei olene suurel määral mitte üksnes see, kuidas me olukordi näeme, vaid ka tegelik asjade seis. Muutus küpse mehelikkuse arhetüüpide juurutamises muudab ka meie elu väliseid tingimusi ja võimalusi. Minimaalne tulemus on selline, et teisenenud sisemaailm võimaldab meil keerukate asjaoludega paremini toime tulla ja neid heas mõttes ära kasutada. Nõnda suureneb meie eneste, armastatud inimeste, firmade, ürituste ja kogu maailma heaolu.
Seoses sellega meenub ütlemine: “Ole oma soovidega ettevaatlik, need võivad täide minna!” Palju kiidetud positiivse mõtlemise mõjujõud on vähemalt osaliselt õige ja tõesem, kui enamik meist arvata oskab. Vaatleme siis kriitilise pilguga, milline on meie vahekord mehelike arhetüüpidega, suhtleme nii nende hüveliste kui ka varjukülgedega ning maname neid sihiteadlikult esile kogu nende täiuses.
Käitumine “just nagu”. Küpse mehelikkuse arhetüüpide juurutamisest rääkides tasub lühidalt mainida veel ühte tehnikat, mis on niivõrd endastmõistetav, et võib kahe silma vahele jääda. See põhineb äraproovitud menetlusviisil, mida näitlejad kasutavad “osasse sisseelamiseks” siis, kui nad rolli veel ei tunneta. Me kutsume seda “just nagu” käitumiseks. Kui sa ei suuda stsenaariumis kujutatud rolli tunnetada, siis alustad sellest, et käitud nagu see tegelane. Liigud ja kõneled nõnda, nagu tema seda teeks. Käitud “just nagu”. Oled laval kuninglik, isegi kui sind just äsja töölt vallandati ja naine su maha jättis! “Vaatemäng peab jätkuma,” ja teised osalised loodavad, et sa mängid oma rolli hästi. Seega võtad sa oma teksti kätte, loed kuninga repliike,istud aujärjel ja käitud nagu kuningas. Kas sa seda usud või ei, aga üsna varsti tunned sa end kuningana. Kõlab kaunis imelikult, aga kui sul on näiteks tarvis juurutada rohkem Armastajat, ent sind ei huvita päikeseloojang, siis mine ja vaata loojangut. Toimi nii, just nagu sa hindaksid seda vaatepilti. Pane tähele värve. Sunni end ilu nägema ja ütle: “Oo jaa, missugused oranžid ja punased toonid ning kui peenelt läheb sinine üle lillaks.” Kummalisel kombel võid sa õige pea märgata, et päikeseloojang on sinu jaoks huvitav!
Kui vajad Sõjamehe energiat, siis võid hakatuseks mõnel õhtul teleri eest lahkuda ja energilise jalutuskäigu teha. Sobib ka võitluskunsti harrastamine, mõni muu treeningurühm või hoopis maksmata arvete tasumine. Tõuse üles, liigu ringi ja võta midagi ette! Peagi võid oma suureks üllatuseks avastada, et käitud paljudes eluvaldkondades rohkem Sõjamehe moodi.
Kui tahad teadlikult juurutada Maagi arhetüüpi, siis toimi järgmine kord, kui vajatakse sinu elutarkust, sel moel, nagu sul tõesti oleks seda pakkuda. Käitu nii, just nagu oleks sul midagi kaalukat ja kasulikku öelda. Pane end seda inimest tähelepanelikult kuulama. Püüa meel oma muredest puhtaks teha ja keskenduda probleemile, millest too inimene sulle räägib. Seejärel too võimalikult mõtlikul viisil enda elutarkuse tagavarad lagedale. Meil kõigil on seda palju rohkem, kui arvame olevat.
Katkend pärineb kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Robert Moore, Douglas Gillette raamatust “Kuningas, Sõjamees, Maag, Armastaja”
