Jõudes iseendasse, kaotad meeleheitliku soovi olla teiste poolt armastatud. Armastad iseennast, sest oled nüüd endaga kahekesi. Oled õrn, oled päris. Oled ehe. Mõistad, et oled õige, just sellisena nagu sa oled. Julged puudutada oma hinge ja südant. Siin ja praegu. Kõik sinu teod on õiged. Mõtted ja tunded. Sina oled õige.
“Kohtumine iseendaga on ainulaadne kogemus. Kõik muutub hetkega. Maailm kattub sädeleva uduga, aga samas lööb pilt nii selgeks. Elupilt. Kõik loksub järsku paika – valed tükid asetuvad õigetele kohtadele ning inimesed mängivad rollid ümber. Kõik muutub. Miks ma varem siia ei jõudnud? Siia. Iseendasse.”
Tänase päevani olen uskunud, et armastus on kõige alus. See esimene osa eluringis, mille najal kõik hakkab kasvama ja elama. Täna muutus kõik. Minuni jõudis teadmine ning tunne, et kõige alus on iseendasse jõudmine. Kui sa pole endas, pole sul võimalust näha armastust. Olla õrn. Teha asju läbi armastuse. Jõuda õigele rajale. “Aga kuidas jõuda iseendasse?” küsiks nii mõnigi. Selleks ei ole seda ühte kindlat aega või viisi. Mõni jõuab sinna sündides, teine keskeakriisis, kolmas elu viimastel hetkedel. Aga kõik on hästi. Ükskõik, millal sa sinna jõuad, peaasi, et jõuad.
Ära otsi ennast kusagilt kaugelt
Miks tänapäeva inimestel on nii raske jõuda iseendasse? Imetabane jõud, mida nimetame ühiskonnaks, massimeediaks ja televisiooniks paneb meid uskuma, et mida paremaid asju me omame, seda väärtuslikumad inimesed oleme. Kujutage nüüd ette, et ilmute seltskonda taskus Nokia3310. Ilmselt saaks kuulda korraliku naerupurske või vaadatakse lihtsalt kummaliselt. Teieni ei jõuaks nn.ülimalt kiired sõnumid ning kõik see, millele justkui peaks kohe reageerima. Te nagu polekski maailmas.
Kui me oleme veel imetillukesed, siis on vanematel justkui kohustus meile õpetada, et me peame saama edukaks. Mida kõrgemale tööl jõuame, paremini kõrgkoolid lõpetame, seda paremad inimesed me automaatselt oleme. Kas mäletad, et su ema või isa oleks sinult küsinud elukutse valikut tehes või kooli valides, et mis sind päriselt õnnelikuks teeb? Mis aitab sul jõuda tõeliselt iseendasse? Saada inimeseks, kes on õnnelik just sellisena nagu ta on? Võib-olla üks osa ühiskonnast tõesti usub, et kõik see väline teeb meid paremaks ja õnnelikumaks inimeseks. Kas see ka päriselt nii on, julgen kahelda.
Lisaks asjadele üritame end paremini tunda luues suhteid, mida tegelikult oma ellu isegi mitte ei soovi. Mäletan, kuidas olen kellegagi suhtesse astunud lihtsalt sellepärast, et voodi oleks soe ning keegi küsiks kord päevas, kuidas läheb või mis me õhtuks süüa teeme? Usun, et meist igaüks on olnud suhtes, mis pole tegelikult õnnelikuks teinud. Kogemus pagasis juures ja tegelikult omamoodi ka vajalik. Kuid, oled sa märganud, kui palju inimesi loob suhteid lihtsalt sellepärast, et mitte üksi olla? Et jumala eest ei jääks endaga kahekesti, ei jõuaks iseendasse ning jätaks vahele kogemuse olla päriselt iseendas? Me läheme tutvumisportaalidesse, ööklubidesse, otsime ja kuulutame, oleme nagu meeleheitel, et kogeda armastust ja olla õlg-õla kõrval. Mäletan veel värskelt seda tunnet. Tutvuda kellegagi, olla seitsmendas taevas ning hiljem tänada kõrgemaid jõude, et tema maha jättis, sest nüüd taipad, et see oli lihtsalt plaaster haaval. Kui palju toredat saaks selle ajaga ära teha, kas te ei leia?
Jõudes iseendasse toimub elus suurpuhastus
Kui sa jõuad tõeliselt iseendasse, siis toimub su elus iseenesest mingi puhastus. Osade inimestega pole enam millestki rääkida, mõned tegevused tunduvad täiesti tühised ning mõtted, mis enne olid olulised, on nüüd ebaolulised. Kõik asetub oma kohale ning ka sina saad hakata elama seda elu, mis kuulub päriselt sulle.
Miks on nii oluline jõuda iseendasse? Sest kõik väline võib ühel päeval kaduda. Su kallim võib otsustada, et ta ei soovi enam seda suhet. Sinu ettevõte, kus töötad ja oled saavutanud kõrge ametikoha võib järsult olla pankroti äärel ning saad koondamisteate. Sa võid oma uue Iphone6 ära kaotada või unustad oma rahakoti kuskile. See ei ole negatiivsuse süstimine endasse, aga see on päris elu, see, mis võib juhtuda. Ja mõtle nüüd hetkeks, mis selles kõiges alles jääb? SINA! Sina ja sina jääte alatiseks teineteisega. Mäletan, kui tulemas oli järjekordne reis ning raha oli palju kõrvale pandud. Osa oli kaardil ja teine osa rahakotis. Mul olid tohutud hirmud koguaeg, kontrollisin sada korda oma kotti, kas rahakott on ikka seal. Mõtlesin, et saan palju raha ja olen õnnelik. Eksisin, muutusin hirmupuntraks, kes kartis kõike seda kaotada.
Jõuda endasse ei ole lühike reis linnast välja või nädalalõpu puhkus. See on pikk teekond leidmaks seda, kes sa päriselt oled. Ometigi on see üks tasuvamaid teekondi, sest vastutasuks saad sa õnneliku elu, kus iga hetk on kingituseks. Sina oled iseendale kingituseks ja kõik, mis sinu elus juhtub on ime.
PS! Hoiata oma lähedasi enne, kui selle reisi ette võtad. Kui sa päriselt endasse jõuad, siis sul on endaga nii lõbus, et mõnda aega sul teiste jaoks enam aega ei jagu…
Autor: Tuuli Mäemat
