Vähk on kogu maailmas surma põhjus number üks ning sellesse haigusesse sureb igal aastal sama palju inimesi kui elab Šveitsis. Vähidiagnoosi saab igal aastal 12,7 miljonit inimest ning vähki sureb 7,6 miljonit inimest ning see arv on pidevalt tõusuteel. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul võib vähisurmade arv aastaks 2030 ulatuda 12 miljonini.
Vähiliikidest põhjustavad kõige enam surmasid kopsuvähk (1,4 miljonit surmajuhtu aastas), maovähk (740 000 surma) ja maksavähk (700 000 surma). Vähk on geneetiline haigus. Põhjuseks, miks normaalsete keharakkude asemel tekivad täiesti teistsuguste omadustega pahaloomulised kasvajarakud, on kas juba päritud või elu jooksul tekkinud muutused inimese geenides. Geneetilist struktuuri mõjutavad nii väliskeskkonnast saadud kui ka organismis eneses tekkivad kantserogeenid.
Arvatakse, et umbes veerand kõigist vähijuhtudest tekiksid ka kõigist välismõjudest vabas keskkonnas organismis eneses moodustuvate kantserogeenide toimel ja parandamata geneetiliste vigade tulemusena. Üldjuhul on aga väliskeskkonnal siiski määrav tähtsus vähi tekkel.
Peamised vähi riskifaktorid on suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, ebatervislik toitumine ja vähene liikumine. Väliskeskkonnast tulevad riskifaktorid on veel ultraviolettkiirgus, saastunud linnaõhk, suitsuving, ebakvaliteetne joogivesi. Vähiriski suurendavad ka teatud infektsioonid ja bakterid, näiteks sugulisel teel leviv HPV infektsioon.
Inimeste suurem teadlikkus vähki põhjustavatest faktoritest ja nende ennetamisest, samuti erinevatest vähi varajase avastamise ehk skriiningprogrammidest, aitaks vähisurmade arvu oluliselt vähendada. 30-40% vähijuhtudest saab ära hoida või riski oluliselt vähendada oma eluviisi muutes. Varajase avastamise ja ravi korral on samuti umbes kolmandik vähkidest ravitavad.
1. Hoia oma kopsud puhtad!
Suitsetamine põhjustab 80-90% kõigist kopsuvähi surmadest ning kolmandiku kõigist vähisurmadest. Lisaks kopsuvähile on suitsetamine riskifaktor ka suu-, kõri-, neelu-, nina- ja maovähi tekkeks.
Lisaks suitsetamisele tuleks loobuda ka huule- või närimistubakast. Vähist ei ole aga ohustatud vaid suitsetajad ise, aga ka tema lähedased, eriti lapsed. Suitsuses ruumis viibimine ehk passiivne suitsetamine põhjustab igal aastal 600 000 enneaegset surma ning kolmandik neist on lapsed.
2. Ole alkoholi tarvitamisel mõõdukas
Alkoholi tarvitamine suurendab riski haigestuda suu-, neelu-, kõri-, söögitoru-, rinna-, soole- ja maksavähki. Risk suureneb joodud alkoholi kogusega. 100 grammi alkoholi päevas suurendab 4-6 korda riski haigestuda vähki võrreldes nendega, kes alkoholi ei tarvita. Risk suureneb veelgi kui lisaks alkoholi tarvitamisele ka suitsetatakse.
Mehed ei tohiks juua rohkem kui kaks alkoholiühikut ning naised rohkem kui ühe alkoholiühiku päevas.
3. Liiguta end!
Kehaline passiivsus on hinnaguliselt umbes veerandi rinna-, neeru- ja käärsoolevähi juhtude põhjuseks. Kindlad tõendid näitavad, et regulaarne füüsiline aktiivsus vähendab vähki haigestumise riski oluliselt. Hea uudis kõigile, kel meeldib jalutada – riski saab vähendada juba vaid 30 minutit (lapsed ja koolinoored vähemalt 60 minutit) päevas liikudes.
4. Naudi puu- ja köögivilju iga päev
Toitumise ja teatud vähiliikide seoses on samuti kindlalt tõestatud. Igapäevane portsjon (80-100 grammi) puu- või köögivilju vähendab suuvähi riski umbes 20% ja maovähki riski 30% võrra. Piisavalt kiudaineid ehk 27 grammi päevas vähendab 20% soolevähi riski, samal ajal kui punase liha tarbimine seda suurendab. Kõhuvähi riski suurendab aga soola ja soolarikaste toiduainete tarbimine.
Ütlus, et üks õun päevas hoiab arsti eemal, on tõesti tõsi. Väldi küllastunud rasvhappeid, suhkrustatud jooke, soola ja soolaseid toite, punast liha, rohkes õlis küpsetatud toite. Naudi vaheldusrikast menüüd, kus on palju puu- ja köögivilju ning täisteratooteid, et elada kaua ja tervena.
5. Vahel on vähem rohkem
Ülekaal (kehamassiindeks üle 25) suurendab emakakeha-, neeru-, söögitoru-, mao-, käärsoole-, rinna-, eesnäärme-, sapipõie- ja pankreasevähi riski. Õige toiduvalik ja piisav liikumine tagavad ka tervisliku kehakaalu. Juba 5-10-protsendiline kaalukaotus teeb tervisele head.
6. Hoia oma nahka!
Päikesevalgus on oluline, et toota organismile vajalikku D-vitamiini, see on vajalik ka kaltsiumi imendumiseks ja luude kasvuks. Kuid päikesega liialdamine, sealhulgas ka kunstpäikese ehk solaariumi kasutamine, aga suurendavad nahavähi ja melanoomi teket, samuti kiirendab see naha vananemist, vähendab immuunsüsteemi tõhusust ning põhjustab ka erinevaid silmahaigusi. 50-90% nahavähi juhtude põhjuseks on liigne ultraviolettkiirgus.
Mõõdukuse reegel kehtib ka päikese käes viibimisel. Naudi päikest ilma liigse “praadimiseta” ning ära kasuta ka solaariumi. Pea alati meeles kasutada päikesekaitsekreemi ja katvat riietust, nii kaitsed end ka vähi eest.
7. Vaktsineerimine: väike vaev – suur kasu
Kuigi vähk ei ole nakkav, on palju nakkusi, mis kas otseselt vähki põhjustavad või selle riski suurendavad. Peaaegu 22% vähisurmadest arengumaades ja 6% tööstusmaades on põhjustatud kroonilistest infektsioonidest.
Näiteks B-hepatiit ja C-hepatiit põhjustavad vähki maksas, inimese papilloomviirust on aga seostatud emakaelavähiga ja Helicobacter pylori infektsioon suurendab kõhuvähi riski. Vaktsineerimine ja nakkuste ravi aitab tõhusalt erinevatest riskifaktoritest hoiduda.
Allikas: www.mees.eu
