Prof. Lieselotte Ahnert uuris aasta ja kolme kuuseid lapsi, kes viidi lastesõime. Laste kortisoolitase hakkas kohe pärast ema lahkumist tõusma ja kerkis tunni jooksul kahekordseks. Nimetatud tase oli dramaatiliselt kõrge ka 5 ja 9 päeva ning 5 kuu pärast. Sama tulemus ilmneb kodus kasvavatel lastel, kui vanem on ükskõikne, tundetu või depressioonis ja ei reageeri lapse vajadustele. Varases eas läheduse ja turvalisuse puudumine mõjutab kortisoolitaset ka 15 aastat hiljem.
Küpsemise ja tervise seisukohalt on lapse arengus kõige olulisem periood 2-3 esimest eluaastat. Sel ajal laotakse tervisele vundamenti. Areneb taju ja tekivad baasuskumused, mis jäävad ka täiskasvanueas aluseks reaktsioonidele, emotsioonidele, käitumisele – tervisele. Laps on üks suur meeleorgan, kes “toitub” kõigest ja võtab esimestel eluaastatel valimatult vastu nii hea kui halva. Ta ei suuda eristada fantaasiat päriselust, nalja tõest, hirmutamist ja ähvardusi reaalsest ohust. Olgu see valjuhäälne ja verine telerireklaam või täiskasvanute hirmutamis- ja karistusepisood.
Näiteks mida teeb hirm kui ürgne baasemotsioon? Hirm tekib hetkel, kui tajume ohtu oma elule, isikule, kodule või muude ürgsete bioloogiliste vajaduste rahuldamisele. Ühel lapsel võib hirmu kui hädasignaali tekitada ema lahkumine või eemalolek. Teise lapse jaoks aga ema või isa kojutulek. Sõltub sellest, mida ema lapse jaoks tähendab. Kas usaldusisikut või ebameeldivat inimest. Ema lahkumine võib tähendada toidust ilma jäämist, hukkumist.
Hirm ja teised negatiivsed emotsioonid käivitavad organismis koheselt pingeseisundi ja panevad keha ellu jäämise nimel tegutsema – võitlema, põgenema või “külmuma”. Vallanduvad hormoonid kortisool ja adrenaliin, mis tõstavad lühiajaliselt organismi sooritusvõimet, pikaajaliselt aga kurnavad ja kahjustavad. Kortisool lämmatab immuunsüsteemi.
Loe täispikkuses artiklit: https://perejakodu.ee
Autor: Kristi Arendi, META-tervise konsultant-koolitaja
