„Taimedega suhtlemise oskus on olemas absoluutselt igas inimeses, lihtsalt minus on seda võibolla tugevamalt,“ kinnitab apteekrist taimetark Maret Makko, kellele sosistas loodus juba lapsena koguda isa maovaevuste ravimiseks kalmust ja kasekäsna ning ema põiepõletiku tohterdamiseks kaselehti. Marika Makarova lugu Maretiga taimede tarkusest ilmus ajakirja Tervis Pluss 2020. aasta juulinumbris.
Ta on raba tütar, kasvanud üles Pärnumaal Kuresoo raba ääres ning uidanud kodurabas koos oma kassi Lilliga tunde. Joonud veidi mõrkja maitsega, väga puhast, pehmet ja pruunikat rabavett, sest kaevu nende kodus polnudki. Taimede hulgas tal lemmikud puuduvad, ent rabataimi austab ta tänu laspeõlvekogemustele teistest ehk natukene enam, sest nood on väekad ellujääjad. „Raba on nii eriline koht ja aina erilisemaks muutub, sest rabasid jääb üha vähemaks. Tema ürgsus ei jäta puudutamata ja puutumata kedagi. Rabast tulles sa saad aru, kui puhas ja ilus on olla inimene, kui sa inimväärseid tegusid teed,“ mõtiskleb Maret oma Saku koduaias.
Ta räägib sellest, et me peaksime inimestena olema looduse hoidjad, sest meile on antud mõistus ja vadadus valida. Looduses pole sellist vabadust kellelgi. Looduses on igal putukal, loomal, taimel, olendil oma koht ja ta teeb oma tööd.
Loodus meie ümber teenib inimest, kellel on väga suured privileegid,
kes ise aga kõige jaburam, kangekaelsem ja isepäisem olend on.
Loodus saab ilma temata väga hästi hakkama, aga inimene ilma looduseta? Kas ikka saab?
Kuula taimede juttu
Kel tahtmine loodusega taas sinasõbraks saada ja looduse keelt kuulma õppida, neil soovitab Maret alustada iseenda taastundmaõppimisega. Meenutada lapsepõlvemälestusi mõnest lemmikloomast, lillest, puust, metsatukast, ojakesest ning külastada neid kohti taas. Või minna lihtsalt loodusesse ja lubada endal olla, uidata, pikutada maapinnal, kuulata linnulaulu, tuule sahinat, jutustada puude ja rohuga. Ja teha seda vaikuses omaette.
Aga äkki peaksime alustama hoopis müra vähendamisest oma meeles? Jah, selleks võibki minna loodusesse, tema aitab, on Maret päri. Hoiad tähelepanu loodusel ja kui mõte läheb uitama, tood selle teadlikult jälle tagasi. Tasapisi tuleb ka taipamine, et kõik meie ümber on elav. Taimedki elavad nagu sina, ainult ei lobise inimkeeli.
„Öeldakse, et ma oskan loodusega rääkida, tegelikult on asi aga niisuguses seisundis olemises, mil mõistuse müra enam ei sega ja sa saad intellekti tasandil suhelda kõigega.
Aga kuna me oleme loodusest nii kaugenenud ja mõistuseratta jahvatamisest välja ei saa, siis me looduse sõnumeid ka ei kuule,“ teab naine. Vaikuse hoidmine tuleb ajapikku ja harjutades.
Oma meditatiivsetel taimedega suhtlemise kursustel Lilleorus, mille kauane taimetark Maret on,
õpetab ta taimede abil mediteerima, mis tähendab seda, et sa peatad oma mõtted ja kui peas on vaikus, pöördud taime poole oma soovi või küsimusega samamoodi, kui teeksid seda inimesega. Ja jääd siis ootama.
Kui tuleb mõni segav mõte, lased sel rahulikult minna. Vastus tuleb 100% alati ja kõigile. Maretile endale tuleb see teadmisena. Mõnele tuleb pildina, muusikapalana, lõhnana, mälestusena. Tuleb täpselt sellisel kujul, millele inimene on kõige vastuvõtlikum. Loodus teab.
Usalda sisetunnet
Taimedega suhtlemine on ka see, kui sa apteeki ravimtaimeteed ostma minnes ei võta esimese ropsuga seda, mida keegi soovitas, vaid usaldad oma sisetunnet. 45 aastat apteekrina töötanud profi sõnul ei oska ükski arst või selgeltnägija öelda, millist ravimtaime ja kui kaua peaks keegi tarvitama.
Iga inimene on individuaalne ja seepärast teab tohter sinu sees kõige paremini, mis taime sul hetkel kõige rohkem vaja on. Näiteks apteegis köhateed valides võta neid enda ette erinevaid. Ja siis kuula häält oma sees, millist sa neist tahaksid. Jah, sulle soovitati ühte, aga sinu jaoks lõhnab see vastikult. Või ütles keegi, et teed tuleks juua kaks nädalat, sina aga tunned juba nädala pärast, et sellest maitsest on nüüd küll mõõt täis. Ja ongi. Vaheta tee teise, endale meelepärase vastu.
Üks taim, keda Maret küll kõikidele soovitab, on meliss, sest tal on suurepärane omadus – ta ei lase viirustel tekitada tüsistusi. Ja just need on ohtlikud. Viimasel ajal on külmetuslikke haigusi vähe, kõik on viiruste tekitatud. Jooge seda terve perega korrapäraselt kasvõi aastaid järjest õhtuteena üks tass, kas üksi või koos teiste taimedega. Ning kui tunned, et meliss hakkab vastu, vaheta ta hanijala vastu välja, kes sama toimega, ehk küll sama hästi ei maitse ega lõhna.
Kellel aed või rõdu, kasvatagu piparmünti, kummelit, saialille, naistepuna, punet. Kel väikesed lapsed, istutagu põõsas magusat mesiputke. Ning ära lase mööda võimalust korjata ja kuivatada praegu talvise rohejahu jaoks pisikesi krussis naadilehti, varjus kasvanud ja mitte veel õitsevaid võilillehakatisi, kirikakralehti, kuusekasvusid. Puista enda kasvatatud salatit ja maitserohelist värskena võileiva peale, salati ja supi sisse.
See taim, kelle eest sa hoolt oled kandnud, keda kastnud ja kasvatanud, tunneb sind ja valmistab ennast just selliseks, nagu sulle või su perele vaja. Taimede maailm on tark, neil on sinu kohta info, ehkki see uskumatuna kõlab.
Tänulik saab tuge
Maret ise kogub endale talvesmuuti jaoks sügavkülma rohekomplekte. Käib aias ringi ja muudkui nopib. Võilille, hapuoblikat, murulauku, varast küüslauku, peterselli, priimulalehti. Peseb puhtaks, hakib peeneks ja paneb umbes 100 g suurusesse kilekotti. Talvel, kui värsket rohelist võtta pole, blenderdab selle klorofüllipommi õuna või banaaniga smuutiks.
Ravimtaimepreparaatidest meeldivad talle tinktuurid, mida ta mõistagi ise teeb. Neid on mugav kaasa võtta ja kasutada: tilguta kuuma tee sisse, määri valutavale kohale, hinga sisse auruna, sortsuta vannivette.
Veel joob ta kohvi kasekäsnaga, maailma ühe tugevaima puhastava seenega. Lisab kasekäsnateele lahustuvat kohvi. Või kohvile lusikatäie lahustuvat kasekäsnapulbrit, mida toob Helsingist. Kui aga ise teeb teed, puistab peenendatud tükikesed n-ö vana kooli klaastermosesse, mitte kaasaja metalsesse, sest kasekäsn on nii vägev, et tõmbab metalliioonid tee sisse. Metalle saame me aga igalt poolt niigi palju. Valab kuuma, 60–70-kraadise vee peale, suleb termose õhukindlalt ja jätab ööseks hauduma. Õhtul valab käsnatükkidele jälle kuuma vee peale ja teeb seda seni, kuni need värvi annavad. Veel annab Maret nõu kasekäsna kui ravimtaime prügikasti mitte visata, vaid viia tänuga loodusesse tagasi. „See annab sulle energeetiliselt nii palju väge juurde. Loodus ju näeb ja arvestab seda. Kui ma olen viisakas ja suhtlen nende jõududega ilusti ega ole ülbe, austavad ka nemad mind. Tänulikku inimest toetavad, hoiavad ja ravivad loodusjõud kümme korda rohkem kui hoolimatut. Pisiasjad loevad palju.“
Kuidas teha raviteed?
• Vala tassi puistatud taimepurule kuum vesi, lase kaane all tõmmata 4–5 minutit ja kindlasti kurna pärast seda ära. Tõmbamise aega mõõdetakse vee pealevalamisest kuni ärakurnamiseni. Kurnata tuleb kõiki ravimtaimeteesid, sest siis toimeained enam ei muutu ning sa saad lonkshaaval juua rahulikult kiirustamata. Kui hoida taimepuru tee sees üle aja, varjutavad park- ja muud lisaained selle toime, mida sa teelt ootad.
• Õitest ja lehtedest saab toimeained kätte mõneminutilise tõmbamisajaga. Marjad ja juurikad tahavad tõmmata pikemalt. Mõned ravimtaimed tuleb panna üleöö termosesse hauduma.
• Teeks võetava kuivatatud ja värkse taime koguse vahe on viis korda ehk värskeid taimi tuleb võtta viis korda rohem, kui kuivatatuna.
Autor: Marika Makarova
Allikas: makarikamaa.wordpress.com
