Vastutus on teadlikkus tagajärgedest, millega tuleb alati arvestada. Seni, kuni inimene süüdistab kõiki teisi oma hädades, ei ole ta suuteline vastutust võtma. Ma tuletan endalegi alati meelde, kui taban end vahel abikaasale ütlemast, et ära sa sellest räägi, see teema kisub mu sagedust alla. Tegelikult ei kisu mitte keegi teine peale inimese enda oma sagedust alla. Probleem seisneb selles, et me ei oska teatud energiates oma seisundit hoida ja endale rahuldust pakkuvas sageduses püsida ja siis on kõige lihtsam kohe väljastpoolt tulevale näpuga näidata. Näiteks, kui ma lähen sukelduma ja mul vee all midagi juhtub, siis ma ei saa selles sukeldumisinstruktorit süüdistada, sest ma ise vastutan selle eest, et käin kõik vastavad koolitused läbi, mis annavad mulle sukeldumise litsentsi ja õpetavad kriisiolukordades toime tulema. Ja selleks ongi vastavad treeningud ehk töö iseendaga, vahendab Kõiksuse Kanaldused Facebooki leht.
Millest vastutuse ära lükkamine kõneleb? Ikka sellest, et on vaja veelgi rohkem enesega tegeleda. Õppida tundma kõiki oma tahke, et jääda ausaks ja objektiivseks eelkõige iseenda suhtes.
