Kui sul oleks elada vaid kuus kuud…

… Kuus lühikest kuud, et teha kõiki neid asju, mida sa lubasid endale, et teed.

… Kuus kuud, et külastada Taj Mahali ja kuulata Beethoveni „Kuupaistesonaati“ ja näha ära „Mona Lisa“ (päriselus nii palju väiksem, eks ole?) ja avastada Cheopsi püramiidi.

… Kuus kuud kirjutada andestuskirju kõigile neile, kes sulle ülekohut tegid (või vabanduskirju kõigile neile, kellele sa haiget tegid), ja kohmetuse ning tingimusteta armastusega täidetud kirju neile, kes sind kalliks pidasid. Kes sinus valgust nägid.

Kui sul oleks vaid kuus kuud elada, mille tegemise sa lihtsalt lõpetaksid?

Võibolla oleks selles nimekirjas …

… et sa keeldud end liigselt oma tööga samastamast.

… digitaalsete segajatega toimekuse pärast toimekas tundumine.

… liiga suure hulga aja meelelahutustele kulutamine ja ebapiisava aja enda harimisele pühendamine.

… tarbetute asjade peale vihastamine ja tühiste asjade peale ärritumine, näiteks lärmakad naabrid, kohutavad autojuhid ja pettumust valmistavad pereliikmed.

… enda kiusamine, kuulates oma peas lendlevaid kriitika ja enesejälestuse hääli.

… enda ängi täis pumpamine mingi pahateo pärast, unustades, et sa andsid endast parima.

… mineviku pidev ülekordamine nii, et sa elad üht pettumust valmistavat kogemust oma vaimus läbi miljon korda.

Ja mis on asjad, mille tegemise alustamiseks oleks sul kaalukas tarkus ja karismaatiline jõud? Asjad nagu …

… elu kõige suurejoonelisematest toidukordadest kirjutamine ja seeläbi nende taaskogemine ning mõtisklused majesteetlikest hetkedest, mille nautimisega sind õnnistati.

… valjult „ma armastan sind“ röögatamine kõigile inimestele, kellega koos pole sa end kunagi piisavalt turvaliselt tundnud, et seda öelda (aga kellel on vaja kuulda sinu armastuse ulatusest, enne kui sa naased suurde, laia ruumi, kust sa tulid).

… sellele elu suurimale reisile minek või tolle erilise roosiaia istutamine, mille järgi su sõbrad sind mäletavad.

… rohkema pitsa söömine, rohkema pasta kugistamine ja rohkema jäätise maitsmine.

… täiskuu all alasti tantsimine, luule lugemine, milleks sa seni liiga hõivatud olid, ja käigud kunstigaleriidesse, mille kohta sa ütlesid, et kunagi sa sinna lähed. Siis, kui sul on rohkem aega ja vähem asju, mida teha.

… lapsepõlvekoju naasmine, kõndimine tänavatel, kus sa kõndisid puhta südamega ja märgistamata minevikuga lapsena – särades heast rõõmust, suurtest lootustest ja süütusest, mida ma soovin, et me kõik rohkem nautida saaksime.

… pühapäeva õhtupoolikul uinaku tegemine, oma lemmikrestoranis parima laua palumine ja tavapärasesse kohvikusse astudes laulmine.

… võõrastele naeratamine (hoides suud kauem kõrvuni kui ühiskonnas tavaks) ja kirikakraid täis pargis paljajalu kõndimine.

… enamjaolt koos perega olemine. Ja vihmasajus pühades metsades pikkade jalutuskäikude tegemine. Või päikeseloojangus, mis saadab puude vahele kuldsära.

… kõigi inimeste kohtlemine nii, nagu sa ei eeldaks neid kunagi taas näha. Sest inimelu on nii habras. Ja keegi võib nii ootamatult surra.

Mis siis on see, mida sa teeksid? Kui sul oleks ainult kuus kuud elada? See ongi see, mida ma sinult küsida tahan. Et sa elaksid kogu sulle jäänud tähtsa ja suurepärase elu kangelaslikult.

Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Robin Sharma uuest raamatust „Argipäeva kangelase käsiraamat“.