“Ja kuidas sa siis seda tegid?” küsis mu mees imestunult. “Kuidas sa selle suhte siis enda ellu kutsusid?” Mõtlesin tükk aega, enne kui oskasin sellele küsimusele vastata.
Tõde seisneb selles, et mul puudus selge visuaalne kujutelm selle kohta, mismoodi see armastust täis elu täpselt välja näeb. Jah, ma juba “tegin seda kursust läbi” (kuigi seda ei olnud veel sellisel kujul olemas nagu praegu), jah, ma uskusin, et keegi tuleb mu ellu, aga ma ei visualiseerinud teda enam. Kui on vaja tõestust, mis näitaks, et te ei pea seda kursust perfektselt läbima, et see toimiks, siis mina ise olengi see näide. Aga, mis mulle tagantjärgi selle üle mõeldes selgeks sai, oli see, et aastaid tagasi olin ma teinud ühe otsuse. Olin teinud otsuse pühenduda armastuse andmise ja vastuvõtmise arendamisele, ja mitte sellepärast, et midagi selle eest saada, vaid pigem selleks, et soovisin oma elus midagi ilusat ja head ära teha. Ma ei tahtnud, et kogu mu elu oleks täidetud ärrituse ja vihaga, et ma ei saa elult seda, mida soovin.
Olin langetanud valiku armastada ennast ja kõiki neid, keda Looja mu teele saadab, nii hästi, kui suudan; ja olin aktiivselt ja kirglikult pühendunud sellele eesmärgile. Tagantjärgi võin öelda, et see eluviis aitas mul lahendada enese madala enesehinnanguga seotud probleemid ja vabaneda kahtlustest, et ma ei suuda oma ellu tuua seda, mida tahan.
On hea teada, mida me täpsemalt otsime. Ma ei arva, et mu varasem eneseusu puudumine ja kunagine arvamus, et ma ei vääri armastust, poleks mingit rolli mänginud. Aga arvan, et kui teeme neid nimekirju partneri isiksuseomaduste kohta, siis tegelikult koosneb see nimekiri nendest omadustest, mida me iseeneses arendaksime, kui järgiksime oma kõrgemaid püüdlusi.
Kui oleksin teinud nimekirja omadustest, mida soovin näha oma partneris (õnnelik, spirituaalne, lahke, jne), kuid poleks ise sammukestki astunud selles suunas, et neid omadusi eneses arendada, siis oleksin tõenäoliselt kartnud minna kohtamisele inimesega, kel juba on kõik need omadused olemas. Oleksin pidanud tal paluma tulla uuesti aasta või kahe pärast, sest selleks ajaks oleksin vast talle arengus järele jõudnud. Seepärast tulebki alati alustada endast. Sest need nimekirjad sisaldavad tegelikult meie nägemust sellest, milline võiks meie elu ja me ise ideaalis olla.
Keegi ei kirjuta sinna nimekirja selliseid asju nagu edutu, depressioonis, rahatu, kuivik ja kuri. Loomulikult tahame leida kedagi suurepärast. Aga teate, kes tavaliselt leiavad end suurepärasest seltskonnast? Need, kes ka ise on suurepärased. Vastupidiselt levinud arvamusele ei ole kõik head juba ära krabatud. Vastupidi, nad ootavad kedagi endasarnast. Seetõttu soovitangi teil kasutada oma energiat selleks, et ennast arendada ja suurepäraseks saada.
Ärge kulutage aega teistele hinnangute andmise peale, kui nad pole sellised, nagu te tahaksite – tegelege parem sellega, kas teie ise olete juba selline, milliseks saada lootsite ja millisest endast unistasite. Kui olete ametis sellega, et saada nii heaks, kui võimalik, siis ma garanteerin teile, et te ei vali siis kunagi enda kõrvale partneriks amoraalset, vägivaldset või negatiivset inimest.
“Kui kauaks peab pimedusse jääma?” küsib kirjanik Florence Scovel Shinn. “Seniks, kuni hakkate pimeduses nägema,” vastab ta nutikalt. Keskendumine kõrgemale eesmärgile on tõeliselt müstiline ime. Kõrgemale eesmärgile keskendumine ei hõlma mitte seda, mis teil elus olema saab, vaid pigem seda, kes te ise olete. Pidin esmalt enda parimad omadused välja arendama, enne kui sain kohtuda partneriga, kellele on esmatähtis mind selle tegevuse juures toetada. See on spirituaalne aksioom, et kui pühendame end mingile pingutusele, hakkavad juhtuma imed, mis toetavad lõpuks meie eesmärgi saavuatmist.
Kohtasin Marki just siis, kuna olin oma arengus jõudnud sinnamaale, kus ma poleks enam ilma temata edasi saanud minna. Tema on andnud mulle jõudu, et sünnitada tütar ja kirjutada see raamat – mõlemad suurepärased arenguvõimalused minu elus. Tema ongi minu hüppelaud, et saaksin teha kõike seda, milleks olen võimeline. Kuid esmalt pidin ma ise sellele pühenduma.
Meil aga on asjadest tagurpidine arusaam. Tahame armastust, et hakata tegema armastavaid asju, et saaksime olla armastavad inimesed. Tegelikult peame alustama kogemustest, mis avardavad meie südant; esmalt peame rohkem tundma armastust(olemine) ja käitume armastaval moel (tegemine), mis omakorda tõmbab ligi kõike seda, mis omakorda aitab luua rohkem armastust ning rahulolu (omamine). Nii et see pole mitte selline protsess, et omada, teha ja olla, nagu enamik arvab ja püüab, vaid tegelikult hoopis selline, et olla, teha ja omada. Ja selles järjekorras peame selle protsessi läbima.
Peame end täielikult alistama soovile õppida tundma armastuse teid. Peame suurele armastusele pühendudes laskma armastusel otsustada kõigi nende valikute üle, mida teeme tänases päevas ja ka nende üle, mida me ei tee. Peame sageli armastusele alistumist loobumiseks või allaandmiseks. Kuid selles on suur erinevus. Alistumine on nagu hõljumine veepinnal. Olete lõdvestunud, lastes veel kanda kogu oma keharaskust, teades, et teid toetatakse ja et võite rahuga end lõdvaks lasta. Loobumine aga on sama, mis põhja vajumine. Olete hirmul, teil puudub turvatunne ja teate, et asjad on halvasti. Kui tunnete end niimoodi, siis püüdke endale meenutada vee kandvust ja tugevust, mis on piisav, et hoida veepinnal kõiki teie unistusi ja lootusi ning seejärel vaadake, kas saate tagasi pinnale tõusta.
New York Timesi pulmarubriigi kolumnist Lois Smith Brady kirjutab: “Kui keegi küsib mult armastuse kohta … ma vastan, et oodake seda tunnet, oodake, oodake, oodake. Oodake sama kannatlikult kui budistlik õngitseja.” Mõeldes budistliku õngitseja peale, kerkib kohe silme ette pilt inimesest, kes elab oma sisemisest olemuslikust keskmest lähtudes. Sellised inimesed ei sõltu ümbritsevatest oludest – ilm, lainetus, veetemperatuur, pikk ootus, et kala näksiks sööta. Nad jäävad truuks oma kavatsusele kala kätte saada. Nad seisavad liikumatult oma pühendumises, jäädes eesmärgile igati truuks.
On päevi, kus heitute ära. Ma tean, sest ka mina heitusin. Kui otsite seda “Õiget”, siis mõnikord tundub, et oletegi juba leidnud, kuid siis selgub, et siiski mitte. Mäletan oma agooniat, kui tutvusin Robertiga, see juhutus enne Marki taasleidmist. Arvasin, et ta on parim, keda kunagi kohanud olen – kena, südamlik, lõbus ja altruistlik. Kuid siis see mees ütles, et neljandat kohtingut meil enam ei tule, kuna ta on leidnud ühe uue naise. Olin meeleheitel. Suutsin vaevu nuttu tagasi hoida, kui ta mind autoga koju viis. Jah, selliseid asju juhtub. Kuid ärge arvake, et see tähendab, et senine töö on olnud asjata. Mõelge sellest nii, et peate veel mõningaid asju lihvima ja et olete juba väga lähedal ning tunnustage end selle eest. Nendel ärritavatel ja pettumust tekitavatel hetkedel mõelge mõttekäigule Woody Alleni filmist “Hannah ja tema õed”: “Süda on väga-väga vastupidav väike lihas.”
HARJUTUS
Niisiis, nüüd on lõpuks aeg koostada ka see korduvalt mainitud “nimekiri”. Võtke välja oma päevik. Kirjutage üles kõik need omadused, mida otsite oma elukaaslases. Tehke see valmis. Kui olete lõpetanud, lugege nimekiri läbi. Valige välja nüüd viis omadust, mis on teie jaoks kõige olulisemad ja tõmmake neile ring ümber. Tehke seda nüüd.
Järgmisena vaadake neid omadusi ja andke endale lubadus, et käite kohtamas ainult nendega, kellel on need omadused olemas, ja hoidute neist, kelle pole.
Nüüd vaadake nimekiri veelkord üle. Keskenduge järjest igale omadusele, millele tõmbasite ringi ümber, ja tõotage endale, et annate oma parima, et seda omadust iseendas samuti arendada. (Näiteks: “Spirituaalsus. Tõotan seada spirituaalsuse oma vaimsel teekonnal esiplaanile ja arendada end spirituaalselt iga päev.” “Rõõmsameelsus. Luban, et näen iga olukorra naljakat külge ja olen lõbus iga päev.” “Tarkus. Luban, et olen innukas lugeja ja uute asjade õppija ja teen kõik endast oleneva, et iga päev oma mõistust arendada.”)
LISA. PRAKTILINE ÜLESANNE
Kirjutage üks lause, mis kinnitaks, et suudate leida armastatu. Lugege läbi järgnevad laused, äkki leiate sealt mõne, mis teiega resoneerub. Mõistagi võiksite selle lause välja mõelda ise.
Mina olen armastus ja tõmbun oma elu armastusega just praegusel hetkel.
Tean, et mu armastatu on hetkel minu poole teel.
Olen juba sügavas ühenduses oma elukaaslasega ja olen valmis temaga nüüd ka kohtuma.
Võtan nüüd vastu selle imelise hingelise ühenduse, teades, et meie ühendus on õnnistatud.
Las sellest lausest saab teie mantra, korrake seda endale ikka ja jälle ja kirjutage seda sageli oma päevikusse. Oma mantrat öeldes tundke alati rõõmu ja tänu oma armastatu peatse saabumise üle. Võtke vastu imeline armastus. Lausuge seda mantrat hirmu- ja kahtlushetkedel. Olgu see mantra teie hinges ja südames helisev püha laul. Laulge seda sageli ja kõvasti. Ja ma toetan teid kõiki oma mõtteis, hoides teie kõrgeimat visiooni teiega koos.
Pidage meeles, et nii, nagu küsisite, nõnda teile ka vastatakse.
Autor: Katherine Woodward Thomas
Allikas: Lase oma ellu armastus | Kuidas leida seda “õiget”?
Sa tõmbad ligi just sellise suhte, nagu usud end väärt olevat
Armastuse vastuvõtmine on suurim kingitus, mida saad teha iseendale ja teistele
Partnerit valides lähtu armastusest, mitte hirmust
Abielu lihtne tõde: romantiline armastus on vaid partnerluse esimene staadium
Naised kui meeste hoidjad
Väega naine armastab üht võimast meest: ja mees, see jõud on sinus olemas!